JUHTKIRI: Vanemad kooli!

Täna hommikul on kõik töötavad lapsevanemad topeltpinges. Nagu iga sügise esimesel koolipäeval. Töö tahab tegemist, aga mõtted jooksevad ikka pigem lapsega koolipinki kaasa, olgu järelkasvul turjal seitse või seitseteist aastat. Esimene koolipäev on ju täis hoopis suuremaid ohte ja ahvatlusi kui tavaline.

Eesti Päevaleht leiab, et sõnades aastaid haridust Eesti kestmise aluseks pidav riik peaks kõigile lapsevanematele septembri esimese esmaspäeva vabaks andma. Selleks, et esimene koolipäev oleks tõepoolest kogu pere tähtis päev. Tegelikkuses toimub sel päeval igas peres hoopis suurem elurütmi muutus kui näiteks aastanumbri vahetumisel. Koolirutiini algus muudab lapse argipäeva rohkem kui kellakeeramine.

Lapsevanemat peetakse tänapäevaste arusaamade järgi õpetaja ja õpilasega samaväärseks asjaosaliseks haridusprotsessis. Seetõttu peaks hariduskolmnurga kolmandale tipule, lapsevanemale, andma selleks ka tegeliku võimaluse. Kui lapsevanem näeb ja tunneb, et juba esimesest päevast on ta osaline, mitte kõrvaltvaataja, annab ta kindlasti hariduselu arengusse suurema panuse kui olukorras, kus teda sageli tülikaks kriitikuks, asjatundmatuks häirijaks, või veel hullem, pedagoogide pingutuste vastutustundetuks mahakriipsutajaks peetakse.

Ka kooliminevale lapsele tähendab lapsevanema juuresolek palju. Vaevalt ihkavad teismelised õppurid ema-isa käekõrval kooli aktusele minna, kuid kasvõi väike ülevaatus koduuksel kulub neilegi ära. Vanemate aktiivne osavõtt esimesest koolipäevast peaks sisendama igale kooliminejale, et jutt hariduse tähtsusest pole lihtsalt seltskonna mood, vaid et vähemasti Eestis on sel tõesti tõsi taga.

Koolipered üle maa saaksid tõestada, et suhted lapsevanematega pole kooli jaoks vaid formaalsed, vaid õpetajad soovivad tõepoolest koolirõõmu ja –vastutust lapsevanematega õiglaselt jagada. Sest jagatud rõõm on suurem.