Juhtkiri | Vene kaart peab Eesti poliitikast kaduma
Tallinnas sai nende valimiste suurimaks täheks keskerakondlane Mihhail Kõlvart, kes pälvis ligi poolte Lasnamäe valijate hääled. Tema võimas saavutus ja Edgar Savisaare populaarsuse haihtumine annavad võimaluse Eesti poliitika uueks ajastuks. Nüüd on eestlastest poliitikute asi sülle kukkunud võimalus ära kasutada.
Harilikult tuleb Lasnamäe (loe: venelased) teistele parteidele meelde heal juhul kuus kuud enne valimisi. Kümmekonna aasta eest, enne pronksiööd, rääkis rahvusülesest poliitikast ka näiteks Reformierakond. Ent tänavu esitlesid nad end kampaania käigus üksnes eestlaste parteina, öeldes otse, et venekeelsed valigu teisi. Säärase taktika edu annab tunnistust sellest, kui kerge on rahvusi üksteise vastu mängida.
On viimane aeg, et ka teised erakonnad märkaksid, et Eestis eksisteerib kaks paralleelühiskonda ja praegused kampaaniateemad – SDE väärtused, Reformierakonna tunnel Helsingisse ja ammugi mitte EKRE rahvusriik – pigem ei kõneta siinseid venekeelseid elanikke.
Küllap on klassikalisel Eesti poliitikul venelastega keeruline harjuda. Keskmine vene valija on passiivsem, autoriteedile alluvam ja kahjuks – nagu näitavad Ida-Virumaal dokumenteeritud juhtumid – valmis laskma endaga manipuleerida ka inimestel, kelle suhtumine valimistesse meenutab rohkem praegust Venemaa juhtkonda.
Ometi oleks pikaajalise rahumeelse arengu huvides ainult kasulik, kui nn vene kaart edaspidi valimistelt kaoks. Valijad jagunevad ju ka teisel pool keelebarjääri sama moodi nagu teisedki: konservatiivid ja liberaalid, avatuse ja suletuse pooldajad, sotsiaalsema ja individualistlikuma riigi esindajad.
Pärast pühapäevaseid valimisi esindab Eesti venekeelseid elanikke pealinnas nende jaoks oma inimene, kes ei tohiks tekitada suuremat allergiat ka eesti rahvuslastel (küllap aitavad eesti-korea juured kaasa).
