JULIA LAFFRANQUE: Naiste võit ja meeste võit
Eesti uuel arenguetapil
Kas see on märk sellest, et Eesti ühiskond aktsepteerib, et mitte ainult mees võib jõuda riigis tähtsuselt teisele riiklikule ametipostile, et Eesti poliitikas on tagatud naiste ja meeste võrdne, väärikas, isiksust austav ning eelarvamusteta kohtlemine?
Kas järgmise sammuna jääb üle vaid küsida, kuidas saada Eestile naispresident või kui usaldada naiste kätesse riigi sisuline juhtimine, siis kuidas saada Eestile naispeaminister?
Minu arvates on see märk sellest, et just niisuguste küsimuste esitamise aeg, mis viis aastat tagasi võisid veel provotseerivana kõlada, on Eestis lõplikult läbi ja et me oleme visalt, kuid siiski, jõudnud järgmisse arenguetappi. Sest jään oma varasema seisukoha juurde – ei ole mingit kasu sellest, kui riigikogus istub naine ainuüksi oma soo tõttu.
Kuid see areng ei ole veel lõpule jõudnud. Lõpulejõudmatus väljendub just meie ebaküpsuses – selles, kui suure ärevusega naise saamine riigikogu esimeheks vastu võeti. Küll lubati tähistada edaspidi naistepäevana 31. märtsi, küll räägiti naiste võidust (meeste üle?).
Naisterahvastele on selline tähelepanu vahest meelitav, kuid kas ei tekita see siiski umbusku, et isikuid hinnatakse endiselt vaid nende soo järgi?
Kui on võitja, siis peab olema ka kaotaja, aga ei ole ju naisteerakonna koalitsiooni meeste opositsiooni vastu? Võib-olla võitsid pikemas perspektiivis just mehed, sest selle loogika järgi peaks järgmine riigikogu esimees jälle meessoost olema. Kaua seda kohta siis ikka naiste käes hoida, aitab neile ühest korrast küll, nüüd on ajalugu tehtud ja jälle võib rahulikult meeste võim tagasi tulla!
Võimed, mitte sugu
Võib-olla võitsid sellest aga nii naised kui ka mehed, et teismelise eale omasest suhtumisest täiskasvanuks sirguda! Esimesel korral on see eufooria ehk andeksantav, kuid tõelisele küpsusastmele jõuame siis, kui esinaisesse, naispeaministrisse või naispresidenti suhtutakse sama loomulikult nagu esimehesse, suhtutakse temasse kui peaministrisse või presidenti! Kui tähtsatel poliitilistel kohtadel vahelduvad mehed naistega ja naised meestega vastavalt sellele, kui võimeka poliitikuga on tegu. Tingimusel, et võimekal naisel on oma erakonnas samad võimalused karjääri teha kui võimekal mehel.
