JUMAL: Maavärin, sõda ja katk
Jah, eks see majanduskriis ole raske asi. Sel ajal peab ilmutama mehisust ning kindlat kätt. Mina olen aegade jooksul palju koondanud ja kärpinud. Esimene suurem säästueelarve sai vastu võetud juba üsna varsti pärast maailma loomist. Majapidamine oli liiga suureks paisunud, aga majanduskasvu ei paistnud kuskilt otsast: noh, ja mõtlesin siis, et tõmban eelarvet natuke koomale. Ilmutasin ennast unes vagale Noale: see oli üks juudi vanamees, kellega ma sel ajal tihedamalt läbi käisin.
“Nüüd on niimoodi, Noa,” ütlesin ma talle, “et sa vali välja igast liigist kaks elukat – isane ja emane – ning vii nad laeva peale. Sest kogu ülejäänud maailm läheb kärpesse.”
“Ah, armas Issand!” ahastas Noa ja vähkres unes, nagu oleks alla teinud. “Miks siis ometi nii? Ehk leidub mõni muu väljapääs, ära hakka kohe koondama!”
“Maailma majandusseis on praegu nii vilets, et miski muu ei aita,” vastasin mina. “Äris ei saa olla sentimentaalne.”
“Jäta siiski mulle kahe sea asemel kuus,” palus Noa. “Mulle nii maitseb sealiha.”
“Ei mingeid erandeid ega maksusoodustusi,” teatasin mina. “Ja üldse, kui sa palju vaidled, siis lähed ise ka kärpesse.”
Rohkem Noa enam ei piiksatanudki, vaid ärkas karjatades üles, ajas pudulojused laeva peale ning mina vallandasin koondamislaine, mis lõi platsi puhtaks.
Krokodill ei päästa
Hiljem ma enam eelarves nii suuri kärpeid pole teinud, aga kui on tarvis püksirihma pingutada, siis teen ma seda kiiresti ja otsustavalt. Soodoma ja Komorra ülalpidamine muutub liiga kulukaks: tuli otsa! Inimesi tekib liiga palju: katk valla! Linnad kasvavad liiga kiiresti: maavärin!
Heaks abimeheks tippjuhile on piksenool, millega on ülimalt lihtne majanduslikult vähetasuvaid ettevõtteid ja isikuid likvideerida. Epideemiad ning sõjad aitavad samuti alati. Ma üritasin ka Andrus Ansipile selgeks teha, et kõige tõhusam moodus ministeeriumides ametnike arvu vähendamiseks on päästa valla verine kodusõda, aga Ansip ütles, et tema eelistab siiski krokodille.
“Krokodillid on muidugi selles mõttes head, et nad on julmad ja tugevad loomad, aga majanduse jahtumise tingimustes on nad liiga aeglased,” seletasin mina. “Kui krokodill on ühe ametniku ära söönud, siis ta heidab puhkama ja seedib seda ametnikku mitu nädalat. Sel kombel ei jõua sa iialgi tasakaalustatud eelarveni. Näiteks kui mina oleksin pärtliöö ajal krokodillidele lootnud, siis poleks ma midagi saavutanud. Aga minul oli tarvis vabaneda ühe öö jooksul kolmest tuhandest hugenotist. Ma oleksin pidanud toimetama Pariisi kõik Niiluse krokodillid – kus selle kulu ots! Selle asemel panustasin ma lihtsatele prantslastele – tublidele usufanaatikutele, kes ei vedanud mind alt, vaid viisid kärped ellu kiiresti ja tõhusalt.”
Kokkuhoid kirikus
Otsustasin ka ise väikest viisi kokkuhoiuga tegelema hakata. Mis ma ikka laristan! Praegu on hea võimalus töötajate palgatõusule ja soodustustele piir panna. Helistasin piiskop Põdrale ja ütlesin, et kohviautomaat võetakse altari küljest lahti ja viiakse minema.
“Armas Jumal, kust ma siis kohvi saan?” ehmus Põder.
“Käid pärast tööd kohvikus,” ütlesin mina. “See automaat läheb mulle liiga kulukaks. Esiteks kogu see kohv, mis sa sisse kaanid. Ja teiseks: kohvijoomise ajal sa ei tööta. Mitu inimest sa jõuaksid selle aja jooksul leeritada ja maha matta? Aitab mõnulemisest, majandus on kriisis, on aeg tööle asuda!”
“Aga kas veeautomaat ikka jääb?”
“Ei jää, see monteeritakse ka maha. Joo kraanist. Printeri võtan ma samuti ära, mis sa ikka tahma raiskad. Paljunda laululehti käsitsi, nagu vanasti mungad tegid. Ja telefonile paneme limiidi peale – kui ühes kuus üle 50 krooni räägid, siis maksad ise.”
“See on hirmus!” karjatas Põder. “Ma ei suuda sedasi elada!”
“Mis tähendab: ei suuda?!” läksin ma vihaseks. “Püha Antonius elas kõrbes, tal polnud üldse telefoni, polnud püksegi! Ära olete hellitatud! Aga nüüd on luksuses aelemisel lõpp! Hommepäev algab koondamine! Kuula hoolega: altaril lähevad kärpesse kolm kuningat ja neitsi Maarja...”
“Ta on rase, teda ei tohi koondada...”
”Ei huvita. Neitsi Maarja läheb kärpesse ja Joosep samuti. Ja see ingel, kes suu ammuli halleluuja laulab. Praegu pole meil ooperi ja muu tilu-lilu jaoks raha. Selge?”
Lõin toru hargile. Ülbeks on need kristlased läinud! Omal ajal lõin ma nad lõvisöödaks, nii nagu plankton sai loodud vaaladele. Aga näed, kus on üles trüginud!
