Juncker ja Löfven: euroliidu mootor olgu senisest õiglasem ja sotsiaalsem Euroopa
Esimest korda viimase kahekümne aasta jooksul kohtuvad Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, ELi institutsioonide juhid ning sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad, et arutada üksnes sotsiaalteemasid. Võõrustajatena oleme me mõlemad ammu seisukohal, et Euroopa Liit peaks pöörama rohkem tähelepanu kodanike elu- ja töötingimuste parandamisele.
Viimane aastakümme on olnud Euroopa jaoks keeruline. Finantskriis räsis tõsiselt liikmesriikide majandust ja sotsiaalset struktuuri. Töötus, vaesus ja ebavõrdsus saavutasid Euroopas lubamatult kõrge taseme ning inimeste mured ja usaldamatus poliitiliste lahenduste suhtes on aina suurenenud, luues soodsa pinnase ksenofoobiale ja populismile. Samal ajal muudavad digitaliseerimine ja üleilmastumine, aga ka uued elustiilid ning elanikkonna vananemine meie seniseid elu- ja tööviise.
Selle näitlikustamiseks olgu öeldud, et praegu elab Euroopas rohkem üle 65-aastasi täiskasvanuid kui alla 14-aastasi lapsi. Enamik praegu kooliteed alustavaid lapsi asuvad hiljem töökohtadele, mida täna ei ole veel olemas. 40% tööandjatest kurdab juba praegu, et nad ei suuda leida vajalike oskustega töötajaid. See näitab, et tulevik toob kaasa uued võimalused, aga ka uued probleemid.
Tänu otsusekindlale tegutsemisele pöörab Euroopa nüüd tasapisi uut lehekülge: majanduskasv on taastunud ja töötus on langenud viimase üheksa aasta madalaimale tasemele.
Selleks et inimeste usaldust ja tulevikuusku veelgi suurendada, peavad ELi liikmesriigid ja institutsioonid saavutama konkreetseid tulemusi ja aitama parandada inimeste igapäevaelu. Oleme alustanud tegelikku arutelu ELi tuleviku üle, mille käigus oleme me mõlemad avaldanud selget arvamust, et meie liidu mootoriks saab olla vaid õiglasem ja sotsiaalsem Euroopa.
Sellise Euroopa kujundamise eest tuleb eelkõige hoolitseda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning sellesse protsessi tuleb kaasata ka Euroopa kõigi tasandite sotsiaalpartnerid. EL saab neid jõupingutusi omalt poolt toetada, mida näitab ka Euroopa Komisjoni kindel otsus asetada sotsiaalsed prioriteedid ja sotsiaalne õiglus kogu oma tegevuse keskmesse.
Algus on igal juhul tehtud. Meil on heameel tõdeda, et töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamise suhtes võidakse saavutada esmane kokkulepe. See oleks suur edasiminek võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte laialdasemal rakendamisel.
Lisaks sellele jõudsid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu mõne nädala eest kokkuleppele Euroopa sotsiaalõiguste samba suhtes. Göteborgi tippkohtumisel väljakuulutatava sotsiaalõiguste samba raames on sätestatud 20 põhimõtet, mis aitavad saavutada paremaid elu- ja töötingimusi Euroopa kodanike jaoks.
Göteborgi tippkohtumine on tähtis verstapost arutelus Euroopa tuleviku üle. Keskendume sellele, kuidas parandada juurdepääsu tööturule ning tuua tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi (selles valdkonnas on edusammud veel kesised), kuidas tagada Euroopas õiglased ja inimväärsed töötingimused, ka uute töövormide puhul. Uurime, kuidas lihtsustada ELis liikuvust ja üleminekut ühelt töökohalt teisele ning anda inimestele vajalikud oskused, et nad saaksid oma tööelu jooksul töötada edukalt eri kohtadel.
Soovime oma tööga kujundada Euroopa, kus asetatakse esikohale inimeste mured ja huvid. Göteborgis on meie eesmärk panna tuleviku tarbeks kindlalt paika põhiväärtused ja prioriteedid, mille hulka kuuluvad kaasav majanduskasv, õiglased töötingimused ja tugev sotsiaalne dialoog.
