Jüri Adams: kõike pole põhiseadusesse vaja kirjutada

Kui me teeme põhiseadusesse pa­randusi, mis ei ole hädavajalikud, hakkavad kõik enda nägu paragrahvi tahtma, arvab Eesti põhi­seaduse üks loojatest Jüri Adams.

 •• Hulk riigikogu liikmeid on olnud selle poolt, et muuta põhiseadust ja kirjutada sinna sisse kultuu­ri­pärandi kaitse nõue. Kas selline täiendus on vajalik? Põhiseaduses on ju kirjas, et Eesti riik peab tagama kultuuri kaitse.

Selline täiendus ei muudaks karvavõrdki paremaks muinsuskaitse ja kultuuripärandiga tegelemist. Seda täiendust ei ole vaja ja parem, kui seda ei üritatagi. See ei tähenda, et ma ei suhtuks sellesse tegevusalasse toetavalt. Aga kõiki häid asju ei ole mõttekas püüda kirjutada põhiseadusesse.

•• Miks see halb on, kui selline punkt põhiseadusesse kirjutatakse?

Põhimõtteliselt peaks põhiseadusest välja jätma kõik asjad, mis ei ole seal ilmtingimata vajalikud. See pole raamat, kuhu kirjutada väheolulisi lehekülgi juurde. Kõik võitlused selle teemaga seoses – kui suur osa riigi rahast eraldatakse sellele tegevusele, kuidas see on korraldatud, milliseid mälestisi eelistatakse – on lahendatavad muudel tasanditel ja muude vahenditega. Nende küsimuste lahendamiseks pole vaja põhiseadusesse juurde mitte ühtegi sõna. On olemas muinsuskaitseseadused, on riigieelarve koostamise reeglid.

•• Kas praegune põhiseadus tagab kultuuripärandi kaitse piisavalt hästi?

Mingisugused paberile kirjutatud sõnad pole kunagi millegi garantiiks. Garantiiks on ikka inimeste tegevus. Aga mida lühemad on põhiseadused, seda paremad nad on. Ja teine kaalutlus: kui me lisame põhiseadusesse ühe ilusa, aga mittevajaliku paragrahvi, siis puudub moraalne õigus öelda ei kõikidele järgmistele, kes tahavad saada oma paragrahvi. Selles valdkonnas ei ole ühiskonnas min­git võitlust, et põhiseadusega oleks vaja kallutada riiki ühele poole. Kõike, mida saab teha põhiseadusesse kirjutamata, tu­leb teha põhiseadusesse kirjutamata.

•• Miks on hea, kui põhiseadus on lühike?

Meie oma on isegi natuke liiga pikk juba selleks, et noored inimesed suudaksid seda lugemisega hõlmata. Lühidus on oma­ette voorus. Mida lühem põhiseadus, seda harvem on vaja seda muuta. Näiteks Ameerika

Ühen­d­riikide põhiseadus, mis on Eesti omast neli-viis korda lühem, on kahtlemata Eesti omast paremini püsinud ja paremini tuttav oma kodanikele.

•• Praegu on riigikogus arutlusel ka teised fundamentaalsed küsimused, nimelt eri valimiste viimine ühele ajale. Kas see oleks otstarbekas?

Põhiseaduse assamblees 1991.– 1992. aastal jäi kindlasti peale veendumus, et valimised ei tohiks olla korraga. Aga kui me vaatame põhiseaduse muutmise seaduseelnõu, mis on riigikogus arutlusel, siis siin on üks oluline mõte: lükata kohaliku omavalitsuse valimised ja riigikogu valimised samale aastale, ehkki mitte samale päevale. Mis võiks olla sellise idee sündimise põhjus? Minul on sellele ainult üks vastus. Nimelt see, et praegu Eestis väljakujunenud poliitikasüsteem ei ole jätkusuutlik. Valimised on läinud erakondade jaoks konsultatsioonifirmade ja massimeedia kulude poolest niivõrd kalliks, et erakonnad on võtnud ja võtavad valimiskampaaniate läbiviimiseks võlgu, aga ei suuda enam vanu võlgu ära tasuda. See on ilmselt põhjus, miks eelnõu algatanud Rain Rosimannus ja teised otsivad praegu meeleheitlikult lahendust, kuidas kampaaniakulusid vähendada. Minu arvates see idee, mida nemad pakuvad, ei too sellist lahendust, mida nad tahavad.

•• Miks nii?

See probleem on kiireloomuline, aga eelnõu autorite skeemi järgi jõutakse soovitud ideaaltasemele kaheksa kuni kümne aasta pärast. Samal ajal aga pole tehtud arvestusi, et kui riigikogu valimine on märtsis ja kohalikud valimised septembris, siis kui palju see võiks erakondadele rahalist kokkuhoidu anda. Arvata võib, et erakond, kes on valimisaasta esimestel valimistel edukas, on seda tõenäoliselt ka teistel valimistel. Selle tulemusel saaks Eesti teistsuguse poliitilise süsteemi. Kui praegu toimub Eesti poliitikas iga kahe aasta tagant väike pööre, siis selle asemel oleks iga nelja aasta tagant üks suur pööre. Kindlasti ei ole see asi, mida põhiseaduse koostajad silmas pidasid.

•• See oleks siis rohkem võitja-võtab-kõik-süsteem?

Karta on. Maailmas on nii- ja teistsuguseid kogemusi, aga valdav on arusaam, et riigi stabiilsus on seda suurem, mida väiksemad on poliitikas pöörded valimiste järel. Ma pean väga vähe tõenäoliseks, et sellised muudatused põhiseaduses tehakse, sest sääraseks uuenduseks oleks vaja, et täpselt samasuguse põhiseaduse muudatuse võtaksid vastu kaks riigikogu järjestikust koosseisu.

Autor: Priit Simson