Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
27.02.2015 17:37
Noh, vähemalt selle eest, et punarotid 1939.a. ohvriteta sisse roomasid tuli neil 1944.a. Sinimägedes maksta.
Krimmi ronisid ohvriteta sisse, nüüd maksavad Ukrainas ....
27.02.2015 17:57
Küsin juba seitsmes kord.
Kas Porkuni veresauna haavatute ja vangide kallal ning teisi kaabaklusi on kajastatud sellles filmis?
Kui ei siis on see teile - meile ninnu nännu aga mitte tõsiselt võetav ajaloo käsitlus!
    28.02.2015 09:31
    Teadmiseks kahele Jürile!

    Voldemar Kures I
    „Seitsme lukuga suletud raamat“
    Ilmamaa 2006
    Lk 180
    Loen lehtedest, kuidas Nürnbergi protsessil tuli avalikuks: Baltimaid taheti saksastada ja Eestit pakuti Soomele. Sellest kirjutasin juba ammu „Eesti Hendriku“ seerias.
    See jutt Sootsist ja alljärgnev, mis ka aset leidis H. Tõnissoni juures, kus Ots juures oli, toimus 13. detsembril 1946. Ots kõneles veel järgmist: Uluots uskus ka, et sakslased laiendavad Eesti piirid kuni Novgorodini. Uluotsa eesistumisel tuli üks komisjon kokku, kus arutati neid küsimusi ja asuti juba praktiliselt Eesti alla tulevatel Vene aladel venekeelseid kohanimesid eestistama. Novgorod oleks jälle olnud Nygard või Nogardi. Keeleteadlased kutsuti kokku ja vana pika vurrudega Veski oli ka seal. See silitas oma vuntse ja tegi ettepaneku nimetada üks koht dr. Mäe auks ümber Mäesteks või umbes nii.
    Prof. Mägiste protesteeris: imelik küll, läheme Venesse kohanimesid eestistama, aga omal kodumaal tehakse eestikeelsed kohanimed saksakeelseteks. Tartu on jälle Dorpat! Uluots olevat siis vahele seganud ja öelnud, et sakslastel on kord juba niisugune range talitusviis, aga linnade nimed alla 2000 elanikuga jäävat siiski eestikeelseteks.
    On hakatud ka juba uusi kaarte tegema. Kant olevat siin juhtivalt tegev olnud, Krepil ja Ristikul olevat ka seal olnud pistmist. Uued kaardid oleks tulnud uute eestikeelsete nimedega.“ Nii oli Otsa jutt.
    28.02.2015 09:44

    Kes on/oli Voldemar Kures?

    Kurese päevaraamatud on pagulaspõlve aus, ilustamatu ülestunnistus, kus on koos sadade saatus, tuhandete elude suurus ja ka väiksus; pingutus ja meeleväsimus; ja lootus ja truudus millelegi.
    Voldemar Kuresest (suri 1987) mahajäänud päevaraamatute saatusest ning teekonnast kodumaale jutustame ajaloolase ja arhivaari Peep Pillaku sõnadega.
    Hando Runnel; Peep Pillak

    NB!
    Otteo Tiefi valitsuse fakt on ülemüstifitseeritud, tänaste kodukasvanud poliitikute huvides võimendatud. Takkajärgi tarkus, mis valimiste eel teatud seltskonda valimistel peaks nagu aitama?
    Jah!
    Tagasihoidlikule hariduslikule vundamendile rajatud Eesti patrioodist valijale läheb peale kindlasti. Eriti veel lugemisvaeguses noorpõlvele, tänasele valijale.
27.02.2015 18:02
Kui sakslastel oleks venelastega libedalt läinud , siis me poleks praegu teadnudki et eesti riik kunagi olemas oli . Narva linn oleks olnud suursaksamaa idapoolseim linn. Pooled eestlased oleks siit ümber asustatud. Sakslastel läks ida rindel vedelaks ja siis tulid meie mehed ehk kahuriliha fritsudele meelde. Eesti mehed oleks paremal juhul saka möisnikele seakarjusteks tehtud. Ei mindud ka vabatahtlikult sinimägede alla. Vabatahtlike oli mingi protsent , ülejäänud sundmobiliseeritud. Sunoiti meie mehi tapale surma ähvardusel. Ei saanud joosta sinna poole ei tagasi. Sellest ka sinimäed na kaua vastu pidasid.
Hea oli et NL vöitis , nüüd onmeil vähemalt riik. See et NL us elatustase oli kehvake ,see oli muidugi miinis, saksama kooseisus ehk oleksime töepoolest paremini 50 aastat elanud. Aga oma riiki poleks meil kunagi olema saanud. Saksa keeles oleks me koolis öppinud. Eesti keel oleksolnud kodune keel. Enne kui filme teha, tuleks ajalugu uuesti ja söltumatult lahti kirjutada. See mis meile praegu räägitakse eesti ajaloost ei ole kaugeltki sulatösi. Film jääb loomulikult rahanappuses nörgaks. Äkki oleks pidanud lisaks soomele ka venemaa punti vötma ja eurotoetust sebima. Teha üks korralik söjafilm mis teeniks papi tagasi.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    27.02.2015 18:43
    Nõus Jüri Böhm iga. Küll aga pean tunnistama, et olin oktoobrilaps. Lihtsalt koolis öeldi, et nüüd oled, anti postkaart ja märk kätte ja nii oligi.
    Ei mingit isiklikku soovi polnud selleks vaja...see oli vist teine klass või esimese lõpp...kuuekümnendate alguses...
    27.02.2015 19:07
    Jesper!
    Ära muretse. Ega sa selleprast nüüd vähem tubli ja tore ole.
    See oli lihsalt minu saatus, minu tee kui nii võib öelda.
    Ma ei taha siin kangelast mida aga minu lastetuba oli lihtsalt selline.
    Õpetajatel oli ka minuga igavene peavalu kuna ma teadsin maailma asju nii nagu naad olid aga neil tuli seda nõukogude õpikute järgi meile pähe taguda.
    Muidugi olid konfliktid ja pahandused apidevalöt üleva.
    Nii tuli mul kooliaja käigus mitu kooli ära vahetada - tülikas naakman oli igal pool mureks.:)
    27.02.2015 19:54
    Oleks -poleks.
    " Aga oma riiki poleks meil kunagi olema saanud."
    Poleks grusiin Goga kapral Aaduga punti löönud....
    Oli ja on-mis tulema peab,ei see tulemata jää.
27.02.2015 18:12
Sealne komissar oli kunagine E.W. ohvitser kapten Trankmann , kes müüs 1937 aastal Nõukogude Venemaale maha Narva kindlustatud piirkonna täpsed tööjoonised ja kaardid. Tema ainuisikuliselt vastutab Avinurmes ja Porkunis toime pandud sõjakuritegude eest....
27.02.2015 19:09
Soovitan teha filmi kõrvale üks korralik dokumentaal, mida enne või pärast linateose esitamist kinos näidata, DVD-le kaasa panna.
27.02.2015 19:14
Tief vajaks omette filmi, tegemist oli eestlasliku ellujääja ja kavalpeaga selle parimas mõttes. Temast on Indrek Paavle kirjutanud põhjaliku raamatu.
27.02.2015 19:19
Film oleks võinudki ainult meestest ollagi, poleks vaja olnud neid kirjakestega postituvisid lisada. Näitlejad olid ju super ja lahingud-kaevikud väga hea ... usutav, aga lapsed nukkudega ja mu selline humaansus ei õnnestunud usutavaks mängida.
27.02.2015 20:16
Mulle film meeldis, kuigi jättis mõned küsitavused (nendest kunagi hiljem). Parim nüanss oli aga see, kui Sinimägede palkvarjendis pani üks tegelastest lauale esimese ilmasõja-aegse Georgi risti - viimane mälestus tema isast. Kas lindi must-oranž värv võib mõjutada tänaste sovjettide tõekspidamisi selle värvikombinatsiooni suhtes? Kui nad seda filmi vaatavad.
27.02.2015 20:29
J.Estam:"Kunnas-Nüganeni käsitluses on Punaarmee politrukid madalamad kui muda, mis on õige. Oli see nüüd meelega, ja oli neil üldse pääsu, peale massilise ülejooksmise Velikeje Luki all". Kas see on artikli autori J.Estami või Kunnas Nüganeni käsitlus.
Loen Rinaldo Nurmi raamatust: " Sõjateest Laskurkorpuses ja Teisi Mälestusi". Grenader 2006. LK. 78. " Linn (Velikije -Luki) oli vene vägede poolt ümber piiratud. Linna kaitsvaid sakslasi oli umbes 10 000." Raamatu autori kirjatükist selgub et enamik sõdureid ja komandöre hukkus lahingus või sai haavata. Vene väejuhatuse lahinguteks ettevalmistumine ja juhtimine oli allapoole igasugust arvestust. Selline näide, et ohvitseridele jagati valged kasukad. Sakslased tabasid ruttu et valgetes kasukates on komandörid ja nottisid neid mitu päeva. Kui siis asendati valged hallidega. Ka kirjeldab autor, et kuna sakslased olid ümber piiratud, siis venelased tegid valjuhääldist üleskutseid, et sakslased üle tuleksid. Ühe korra tuli 8 meest ja need lasti sealsamas vene ohvitseri poolt maha. Pärast seda keegi venelastele alla ei andnud. Laskurkorpuse mehed surid eelkõige lahingutesse saadetuna väidab mälestuset autor. Lk. 93 " Lahingud Velikije - Lukis oli nõudnud meilt palju mehi. Enne lahingusse minekut oli eesti pataljonis mõni mees üle 600. Nüüd oli neid järel vaid 49.
Lk. 92 " 16 jaanuaril 1943 langes sakslaste viimne tugipunkt- raudteejaama territooriumil asuv betoonpunker". Raadiost saime teada et linn on langenud. Minul tekib küsimus, et miks oli vaja laskurkorpuse komandöridel ja sõduritel üle minna ümberpiiratud vaenlase (loe eesti meestel sakslaste) poole.
27.02.2015 20:37
Mulle saabus minu FB lehele vastus:

Jüri, filminäinud Mari annab kommentaariumis sulle vastuse: " Ei ole kajastatud ka Avinurme haavatute tapmist kirikus ega ka teisi kaabaklusi. Õieti iseloomustas filmi Peeter Jalakas: "See ei olnudki dokumentaalfilm, tegemist oli kunstilise filmiga.“ Ma ka mingit tõest ajalugu ei suutnud filmist leida. Olen Jüriga samal arvamusel."
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega