JÜRI ESTAM: Tibla, neeger ja juut

Sõnale “tibla” on viimasel ajal omistatud roppu algupära. Väliseestlase Kalendri 1962. aasta numbris on kirjas: “Nagu jutustab ajakirjanik V. Kures, tekkis sõna tibla alles Esimese maailmasõja eelaastail. Tollal viibis Tallinnas merekindluste ehitustöödel arvukalt Vitebski venelasi. Need olid võrdlemisi mahajäänud inimesed, kellede arvel ka teised venelased heitsid nalja. Vitebski mehi hakkas rahvas kutsuma “tipskiteks”, millest hiljem kujunes välja sõna tibla.”

Probleem pole ainult tiblades, vaid ka muudes “hellitussõnades” ja poliitilises korrektsuses. “Nigger” on kolesõna riigis, kus elab palju mustanahalisi, keda selle halvustava väljendi kasutamine häirib, arvestada tuleb absoluutselt valulise reaktsiooniga. Ent “neeger” ei ole ju “niggerist” välja kasvanud. Kiretu sõna, nagu hiinlane või indiaanlane. Ehk pole mõtet pabistada iga pooltoore süüdistuse peale.

Teiseks, meil on juurdumas poliitiline korrektsus kui kultuuriline fenomen ja seda tuleb tõrjuda. Pealesunnitud ettevaatlikkus on ohtlik, kuna see kitsendab ühiskonna vabaduse määra ja inimeste võimet analüüsida. Kui mingi väljend on rangelt keelatud, ei julge inimesed isegi mõtteis sellele ligi minna.

USA-s üles kasvades õppisin kiiresti, et juutide teemast tuleb eemale hoida. Avalikus kohas ära ütle sõna “juut”, muidu keegi võpatab. Mulle tundus alati kuidagi imelik, et selline asi võiks olla võimalik “maailma kõige vabamas ühiskonnas”.

On üdini vale ja ebanormaalne, et on rahvaid, kellest tohib kompleksivabalt rääkida, ja teisi, kelle suhtes õpitakse keelde hammustama. Eestlased võiksid sõlmida väikese rahvusliku leppe, et keeldume minemast teele, kuhu mitmed oma arust tsiviliseeritud kultuurid on eksinud. Teiste inimeste väärikust tuleb respekteerida, aga mõttevabadus ja kompleksideta elamine on väga olulised.