Elektroonilisest Riigi Teatajast näeme, et alates 1990. aasta algusest kuni 1. jaanuarini 2007 on avaldatud 2168 seadust. Kas kõik need ka kehtivad? Ilmselt mitte.

Eesti seaduste vormistamise põhimõtted nõuavad seaduste muutmise ja täiendamise puhul, et kõik muudatused peaksid sobituma muudetavasse teksti. Nii vormistatud seadust kutsutakse seaduse kehtivaks terviktekstiks.

Kui palju on Eestis selliseid kehtivaid seadusi? Tänavu mai seisuga kehtib 796 seadust. Suur osa neist – 380 seadust – puudutab seejuures välislepinguid. Nii võib öelda, et üksnes Eesti riigis kehtivaid seadusi on praegu 416. See ei olegi nii suur arv!

Taastatud Eesti Vabariigi õiguskord ehitati üles kiiresti ja süsteemselt. Võrreldes Euroopa “vanade riikidega”, kus õigusloomet mõõdetakse aastakümnete või sajanditega, on Eesti õiguskord arusaadavam ja lihtsam. Selle parimaks tunnistuseks on, et kõik meie seadused, lisaks ka valitsuse määrused ning korraldused, on ametlike terviktekstidena elektroonilisest Riigi Teatajast alates 1. juunist 2002 iga ajahetke seisuga kättesaadavad.

Elektrooniline Riigi Teataja võimaldab meil ka välja selgitada seaduste muutumise ulatuse. Näiteks saame vaadata, mitu Eesti 416 seadusest on tänavu esimese kolme kuuga muutunud. Tulemus on hämmastav – 215!

Mõni seadus on tänavu muutunud mitu korda. Nii on näiteks selle aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud uus riigilõivu seadus muutunud juba seitse korda. Riigilõivu seadus on juba traditsiooniliselt kõige kiiremini muutuv seadus. 1. jaanuaril 1998 jõustunud riigilõivu seadust muudeti tema kehtivusajal 191 korda.

Kõige suurem kehtivate seaduste muutmine toimus 2004. aastal, mil aasta jooksul muutus peaaegu 90 protsenti seadustest. Osaliselt oli see tingitud Eesti õiguse vastavusse viimisest Euroopa Liidu õigusega, kuid teisalt ka 2004. aastal toimunud  haldusõiguse ja kohtumenetluse reformidest.

Nagu igas õigusriigis, on ka Eestis oluline õiguskindluse tagamine. Iga inimene ja ettevõte peaks saama olla kindel teda puudutavate normide kehtimajäämises. Tehnoloogia, majanduse, terve ühiskonna kiire muutumine toob aga paratamatult  kaasa vajaduse õigusnormide muutmiseks. Õigus ei saagi olla midagi kivistunut. Riik peab seepärast tagama kodanikele võimaluse kiirete muutustega kaasas käia.

Riigi Teataja Euroopas eeskujuks

Tänavu 1. juunil möödub viis aastat elektroonilise Riigi Teataja kasutuselevõtust. Alates sellest ajast on seaduste ja määruste terviktekstid kõigile ametlikult ja igal hetkel tasuta kättesaadavad. Julgen väita, et see tasakaalustab õigusloome kiiret muutumist.

Esimene eeldus õigusest arusaamiseks on selle kättesaadavus. Siin on Eesti kindlasti Euroopas esirinnas. Ainukesena Eestis avaldatakse muudatusi sisaldavad ametlikud terviktekstid ühel ajal muudatustega.

Eesti paistab teiste Euroopa riikide seas silma oma elektroonilises väljaandes avaldatud aktide ametlikkuse, terviktekstide avaldamise kiiruse ja kehtiva õiguse kättesaadavuse poolest igal hetkel.

14.–15. juunil toimub Helsingis ja Tallinnas Euroopa ametlike väljaannete foorum. Foorumil õpivad kümnete Euroopa ametlike väljaannete esindajad kindlasti ka Eesti kogemusest ning kavandatud on moodustada eraldi töörühm terviktekstide koostamise ja avaldamise parima praktika soovitamiseks foorumil osalevatele riikidele.

Arvud

•• 2168••

seadust on avaldatud 1990. aasta algusest 1. jaanuarini 2007

•• 796••

seadust kehtib tänavuse mai seisuga

•• 416••

seadust kehtib riigis endas

•• 380••

seadust puudutab välislepinguid

•• 215••

seadust 416 kehtivast on tänavu esimese kolme kuuga muudetud

•• 191••

korda ehk kõige rohkem on läbi aegade muudetud riigilõivu seadust