JÜRI PIHL: “Aprillirahutuste” õppetund Eestile
Samuti kestab sügiseni vahistatute asja menetlemine.
Sellest tulenevalt on hetkel veel liiga vara teha olulisi järeldusi, miks selline olukord Tallinnas ja laiemalt Eestis tekkis. Küsimus, kas politsei ja kaitsepolitsei oleks suutnud sündmuste eskaleerumist ära hoida või ennetada või riske maandada, vajab veel samuti vastamist. Pealegi on probleemid sügavamad ja laiemad kui politsei ja kaitsepolitsei tegevus, ulatudes integratsiooni- ja välispoliitikasse jm. Avaliku korra kaitse organid on siin vaid üks osa kogu spektrist.
Tänaseks avalikkuses “aprillisündmuste” nimetuse saanud toimingutes, mis tulenesid sõjahaudade seadusest ja kavast matta Kaarli puiestee 13 säilmed ümber kaitseväe kalmistule, oli siseministeeriumi ja tema valitsemisala peamine ülesanne avaliku korra tagamine monumendi vahetus ümbruses ning vajadusel laiemalt ka Tallinnas ja kogu Eestis. Kõige suurem koormus avaliku korra tagamisel langes Põhja politseiprefektuurile, kuid olulist rolli mängisid ka teised prefektuurid ning politsei-
amet, julgestuspolitsei, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitsei-
amet ja piirivalveamet. Pääste-
ametil, kodakondsus- ja migratsiooniametil, sisekaitseakadeemial ning maavalitsustel oli avaliku korra tagamise operatsioonis toetav roll.
Sündmuste kokkuvõte
Praegu saab üldise hinnanguna öelda, et avaliku korra suuremahulised rikkumised massirahutuste näol suudeti Tallinnas 26.–27. aprilli öösel ja 27.–28. aprilli öösel kontrolli alla saada. Asutuste ja ettevõtete vara lõhkumist ja röövimist ei suudetud täielikult ära hoida. Politseilise tegevuse prioriteet olid esiteks kõrvaldada oht inimeste elule ja tervisele, seejärel riigile elutähtsate ametkondade, nagu kodakondsus- ja migratsiooniameti, maksu- ja tolliameti ning kaitsepolitsei turvalisuse tagamine. Varavastased rüüsted kõrvaldati nende eesmärkide kindlustamise järel. Politsei kasutas rünnakute tõrjumiseks erivahendeid: valgus- ja heligranaate, pisargaasi ja veekahurit.
Mujal Eestis puhkesid suuremad rahutused Jõhvis 27.–28. aprilli ööl, kuid osaliselt Tallinnast Ida-Virumaale tagasi saadetud politseiametnike ning kohalike abipolitseinike abiga suudeti seal olukord kiirelt kontrolli alla saada
Järgnevatel päevadel uusi rahutusi Tallinnas ega mujal Eestis ei puhkenud, millele kindlasti aitas oluliselt kaasa suur vahistatute arv, millega potentsiaalsed korrarikkujad ja organisaatorid olid tänavailt kõrvaldatud. 30. aprilli seisuga oli politsei poolt kinni peetud isikute nimekirja kantud 921 isikut (seoses osa isikute kordumisega eri aegadel oli kokku kontrolli läbinud 1200 nime).
Väga tõhusaks meetmeks osutus ka veebileht Tuvasta.politsei.ee, mille politsei avas 27. aprilli hilisõhtul, et võimaldada elanikel tuvastada vandalismiaktides osalenuid. Politsei loodud internetilehel oli üleval kokku 800 pilti. Oluline ennetuslik mõju avaliku korra tagamisel oli alkoholimüügi piiramisel.
Lisaks keelati Põhja politseiprefektuuri politseiprefekti esildisega avalikud koosolekud Tallinnas ja Harjumaal. Olulist rolli massirahutuste ohjeldamisel ja edasisel ärahoidmisel mängisid ka pidevad üleskutsed elanikkonnale mitte tulla uudishimust tänavatele, sest provokaatorid kasutasid tihti tavainimesi kattevarjuks.
27. ja 28. aprilli öösel oli rakendatud 286 abipolitseinikku, mis oli ligikaudu 30% kõigist tol ajal arvel olnud abipolitseinikest, kuid 9. maiks oli esitatud juba 3204 täiendavat abipolitseinikuks saamise taotlust. Kokku laekus 29. aprillist 11. maini 3716 sooviavaldust ning sisekaitseakadeemia alustas kohe nende koolitamist.
Riigipiiril kehtestatud tugevdatud kontroll välistas ekstremistlikult meelestatud isikute sattumise Eestisse. Kokku peeti aprilli lõpus ja mai alguses riigipiiril kinni ja saadeti tagasi 99 isikut.
9. mail oli Tallinnas rahulik, tõsiseid seadusrikkumisi ei olnud. 10. mail kell 24 loeti politseioperatsioon Tallinnas lõppenuks. Politseioperatsioon kestis kokku 18 päeva ning läks erakorraliste kuludena maksma 30,1 miljonit krooni.
Kriisikomisjoni tegevus
27. aprillil kell 00.35 kutsus siseministeerium erakorralisele istungile vabariigi valitsuse (VV) kriisikomisjoni, kus osalesid ka peaminister ja kaitseminister. VV kriisikomisjon otsustas kell 01.15 muu hulgas soovitada valitsusel viivitamatult teisaldada korratuste organiseerimise ettekäändeks toodud hauatähis ja paigaldada see kaitseväe kalmistule. VV erakorralisel istungil kell 3.40 otsustati VV kriisikomisjoni otsus täide viia ja teisaldada hauatähis Tõnismäelt.
Järgnevatel päevadel ning 9. mai eel VV kriisikomisjoni enam kokku ei kutsutud. Politsei oli saanud avaliku korra tagamise kontrolli alla ning seetõttu otsustas siseminister kriisikomisjoni esimehena, et VV kriisikomisjoni kogunemiseks puudub vajadus.
Riikliku kriisireguleerimismeeskonna moodustamist VV kriisikomisjoni alla ei peetud vajalikuks, sest infovahetus ja koostöö oli strateegilisel tasandil tagatud. Strateegilise tasandi ametkonnad (siseministeerium, kaitseministeerium, presidendi kantselei, peaministri büroo, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo) osalesid nii Põhja politseiprefektuuri strateegilise staabi kui ka kaitseministeeriumi sõjahaudade kaitse staabi töös.
Hinnang koostööle
Koostöö siseministeeriumi ametkondade ja ka valitsemisala väliste asutustega oli konstruktiivne ning asutusi ühendas ühine eesmärk tagada riigis avalik kord ja vältida sündmuste eskaleerumist. Suur osa koostööpartnereid oli kaasatud ka Põhja politseiprefektuuri strateegilise ja/või operatiivstaabi koosseisu. Puudus konkureerimine ametiasutuste vahel ning sihitu tegutsemine või oma vastutuse teadlik veeretamine kolleegide õlule. Politseile andsid sündmused võimaluse reaalses olukorras rakendada ja järele proovida koostööd valitsemisala väliste asutustega.
Rahvusvaheline koostöö toimis operatiivselt ja efektiivselt. Toimunud sündmused näitasid veel kord, kui olulised on ametkondadevahelised rahvusvahelised koostöölepingud. Samas on kriisiolukordades üliolulised isiklikud koostöökontaktid ning seda ka rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvahelisel tasandil tehti koostööd Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsiga. Rahvusvaheliselt osutatud abi tähtsaim osa oli kindlustunne, et Eesti ei ole oma probleemidega üksi. Meil on liitlased, kellele võib toetuda, saades muu hulgas neilt vajalikku varustust tundidega.
Õiguslikud probleemid
Sündmuste käigus kerkis terve hulk õiguslikke probleeme, mis vajavad lahendamist. Praegu on seoses Schengeni õigusruumiga liitumisega valitsuse kooskõlastusringil politseiseaduse muudatused, mis täpsustavad isiku ja asjade läbivaatuse. Politseiseadust on vaja täiendada ka sätetega, mis annavad politseile õiguse kaasata avaliku korra tagamiseks lisajõude teiste riikide politseijõudude näol. Eesti valitsus ja Läti valitsus on sõlminud õiguskaitseasutuste piiriülese koostöö lepingu. Eesti kava liituda EL-i Prümi konventsiooniga võimaldab meil sõlmida koostöölepingu ka Leedu ning vajadusel Poolaga, mis annab võimaluse rakendada nimetatud riikide politseijõude avaliku korra tagamisel Eestis. Ettevalmistused Leeduga vastava lepingu sõlmimiseks on juba alanud.
Päris mitmed esilekerkinud probleemid – muu hulgas selle regulatsioon, kuidas võimaldada kinnipeetavate paigutamist väljapoole arestimaju, kui neis pole vabu kohti, või veekahuri ning spetsiaalsete märgistusvahendite kasutamine massirahutustel osalemise kohta tõendamisväärtuse loomiseks – lahendatakse seoses korrakaitseseaduse vastuvõtmisega. Vastavad muudatusettepanekud esitab valitsus eelnõule parlamendimenetluse käigus.
Ülevaatamist vajab ministeeriumide riskianalüüsi kokkuvõte ja selle alusel koostatud finantsplaan riskide maandamiseks. Seda peamiselt kahes valdkonnas: massiliste korratuste tekkimise lahendamine ja küberrünnakute ärahoidmine ja vastutegevus.
Eestile olid aprillisündmused kogemus, millest tuleb õppida. Siseministeeriumi jaoks on organisatsiooniliste järeldustena olulised kolm aspekti.
Senisest selgemalt on vaja sätestada politsei, kaitsepolitsei ning teiste ametkondade jälitus- ja teabehanke alased ülesanded, et vältida dubleerimist ja hallide alade tekkimist. Praegu pole ülesanded ametkondade vahel selgelt jaotatud, seda eeskätt küberkuritegevuse valdkonnas. Ühtlasi on vaja analüüsida, kui efektiivsed olid eri politseistruktuurid aprillilõpu massirahutuste ajal tõendusmaterjali hankimisel.
Vaja varustust ja tehnikat
Politseil on vaja senisest rohkem suunata ressurssi märulivarustuse (kuulivestid, kiivrid, kilbid, erinev laskemoon, vormiriietus ja politsei vestid abipolitseinikele) ning tehnika olemasolu tagamisele. Näiteks meie naaberriik Läti on seoses mitme väga kõrgetasemelise rahvusvahelise ürituse korraldamisega Riias soetanud moodsa veekahuri ja kavatseb sedalaadi tehnikat veelgi täiendada. Ka Eestil tuleb hankida vähemalt üks analoogne seade.
Vaja on tõhustada ja laiendada ka massirahutustele reageerimisega seotud väljaõpet politseinikele ning abipolitseinike koolitamist. Sisekaitseakadeemia uues rajatavas kompleksis loome märulipolitseile õppebaasi ning majutusvõimalused.
Artiklist on välja jäetud ettekandes sisaldunud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teave.
