Jüri Ratas hoiatab: Euroopa majandus ja ühiskond kaotab oma AAA-reitingu, kui me ei arene digivaldkonnas samale tasemele

 (45)

Ajast maja jäänud mobiiltelefon
Ajast maja jäänud mobiiltelefonFoto: Karin Kaljuläte

Euroopa on aastakümneid kandnud endas selget lubadust – iga järgnev põlvkond elab oma vanematest paremini, nad on tervemad, jõukamad, paremini kindlustatud ning vabamad. Sellegipoolest on paljude eurooplaste tulevik hetkel ebakindel.

Täna hommikul kogunevad Euroopa tippjuhid Tallinnas EL-i esimesele digitaalvaldkonna tippkohtumisele. Üritus leiab aset Kultuurikatla hoones, mis toimis 20. sajandi alguses elektrijaamana. Seega kogunetakse eelmise tööstusrevolutsiooni sümboli juurde, et asuda tööle järgmise tööstusrevolutsiooni teemadega.

Tallinnas keskendutakse neljale peamisele aruteluteemale, need on elujõulise digitaalmajanduse rajamine; ettevalmistused tuleviku-tööks, mis nõuab digitaalseid oskuseid ja kohanemisvõimet; Euroopa küberruumi kaitse; ja valitsuse ümberstruktureerimine nii, et see vastaks digitaalajastu vajadustele.

Euroopal ei ole võimalik säilitada oma majanduslikku ja sotsiaalset AAA-reitingut, kui digitaalvaldkond ei ole samal tasemel. Selle saavutamiseks tuleb tagada kolm eeldust: õige infrastruktuur, õiged reeglid ja õige suhtumine.

Õige infrastruktuur

Mesopotaamia niisutussüsteemid ja Appiuse tee on headeks näideteks selle kohta, et tsivilisatsioonid vajavad edukaks toimimiseks õiget infrastruktuuri. Kui Euroopa 500 miljonit kodanikku ja 26 miljonit ettevõtet tahavad interneti teel suhelda, töötada, osta, müüa ja luua, on neil tarvis võrgustikku. Pole mõtet omada nutiautot, kui sel puudub võrk, millesse ühenduda. 5G ja gigabiti interneti kasutuselevõtt on digitaalse ühiskonna ja digitaalse majanduse eelduseks.

Samal teemal:

Samuti tuleb 21. sajandi tasemele tuua valitsemise infrastruktuur. EL-i kodanikele tuleks tagada turvaline digitaalne identiteet ning võimalus kasutada digiallkirja. Mõlemad eelmainitud lahendused peaksid toimima üle kogu Euroopa, et digiretsepti saaks kasutada näiteks ka välismaisel puhkusereisil viibides. Kõik meie institutsioonid peavad olema digitaalselt kaitstud, et tagada inimestele 21. sajandil iseenesestmõistetavad õigused: mugavad, kasutajasõbralikud ja kohandatud teenused internetis.

Õiged reeglid

Selleks et infrastruktuurist täit kasu lõigata, on meil tarvis selgeid ja õiglaseid reegleid. Andmete vaba liikumine peaks olema Euroopa liidu viies vabadus. Kui inimesed, kaubad, teenused ja kapital liiguvad takistusteta üle riigipiiride, ei saa informatsioon jääda selle piiri taha kinni. Euroopa Komisjon tegi sel kuul märkimisväärse sammu õiges suunas, tehes ettepaneku muuta aegunud andmete liikumise reegleid.

EL-i õigusaktid peavad ajaga kaasas käima igas valdkonnas, nt meie privaatsuse kaitsmine ja internetis leviva ebaseadusliku sisuga materjalide vastu võitlemine. Sel korral neile teemadele ei keskenduta, kuid mõned meie peamised valitsussüsteemid, sh maksustamine ja sotsiaalkindlustus, vajavad tõsist analüüsi ja ümberkorraldust.

Õige suhtumine

Täiuslikust jalgpalliväljakust ja kindlalt paika pandud reeglitest ei piisa hea mängu korraldamiseks, kui mängijad ei taha, võib-olla isegi ei oska mängida. Meil on erinevad seisukohad selle osas, kui kiiresti ja mis suunas tuleks liikuda. Seni, kuni oleme üldiste eesmärkide suhtes ühel meelel, võib see lausa kasuks tulla. Teerajajate entusiasm on hindamatu uute lahenduste loomisel, teiste ettevaatlikkus aga on suurepärane tööriist võimalike nõrkuste tuvastamiseks. Tegu on omamoodi beetatestimisega.

Aastaks 2020 ulatub ülemaailmse andmemajanduse väärtus üle 700 miljardi euro. Kui keskendume ainult riskidele, jäävad tähelepanuta reaalsed võimalused, millest inimestel ja ettevõtetel on igati õigus kasu saada.

Digiteerimine ja automatiseerimine muudavad meie tööturge: mõned töökohad kaovad, kuid palju uusi luuakse asemele. Tagamaks, et keegi ei jää arengus maha, peab igal eurooplasel – hoolimata tema elukohast või vanusest – olema ligipääs haridusele ja koolitustele, mis on vajalikud uutel töökohtadel edu saavutamiseks.

Vahel pärsib arengut hoopis meie hirm digitaalse turvalisuse pärast. Siin ei ole lahenduseks mitte küberruumist lahkumine, vaid selle võimalikult turvaliseks muutmine. See tähendab juba olemasolevate õigusaktide rakendamist ja pingutusi tagamaks, et kõik järgivad küberhügieeni põhivõtteid, mis aitavad ära hoida 90% küberrünnakutest.

Samuti on vajalik teadustöö ja investeeringud küberturvalisuse valdkonda, tööstusele abi osutamine toodete ja teenuste loomiseks nii, et need oleksid algusest peale loodud turvalisena, ning panustamine globaalse interneti turvalisemaks muutmisesse.

Kõik eelmainitud muutused on juba töös. Puudust ei ole ideedest, iduettevõtetest ega edulugudest. Sellegipoolest oleme me endiselt killustunud ning ei kasuta ühtse turu ega kõrgharitud tööjõu täit potentsiaali.

Euroopa projekt on olnud edukas suuresti seetõttu, et selle loojad suutsid kujutada ette tulevikku, mis oli ühtaegu inspireeriv, aga ka saavutatav. Nüüd on meie kord seada siht sellise Euroopa poole, kus meie väärtuseid, vabadusi ja sotsiaalseid standardeid järgitakse kõikjal: põhja- ja lõunapool, idas ja läänes, tavaelus ja interneti keskkondades.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare