Jüri Ratas: viime Eestis sisse rahvaalgatuse, et kaasata kodanikke rohkem riigijuhtimisse
Taasiseseisvunud Eestis on rahvas saanud oma tahet väljendada seitsmetel riigikogu valimistel ning ainult ühel rahvahääletusel. Viimane korraldati Eesti liitumise üle Euroopa Liiduga ning sellega kaasneva põhiseaduse täienduse üle.
Loomulikult on see selgelt kodanike kaasatuse huvides, kui inimesed tunnevad, et nad saavad riigiasjades reaalselt kaasa rääkida. Rahva kaasamine tugevdab meie demokraatiat ning on Eesti esindusdemokraatia oluline alusväärtus. Olgu võimaluste väljenduseks siis seaduseelnõu algatamine või rahvahääletusel oma arvamuse kuuldavale toomine.
Keskerakond on ühena vähestest poliitilistest jõududest toetanud läbi aastate rahvaalgatuse taastamist ning rahvahääletuse laiendamist. Taastamist just seepärast, et ka Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses oli rahvaalgatuse võimalus olemas. Rahval ja aktiivsetel kodanikel on tahe riigiasjades kaasa rääkida jätkuvalt olemas ning riik peab looma neile selleks suuremad võimalused.
Ametisolev valitsus on oma tegevusprogrammis lubanud rahvaalgatuse kehtestamise ja rahvahääletuse laiendamise võimalustega tegeleda ning kirjutasime selle ka olulise demokraatliku printsiibina valitsusliidu aluspõhimõtetesse. Märtsi alguses arutasime neid teemasid oma kabinetiistungil.
Oleme seadnud eesmärgiks anda rahvale võimalus seaduse algatamiseks, kui vastavale eelnõule on oma allkirja andnud 10 000 hääleõiguslikku kodanikku. Seejärel menetleb riigikogu rahva esitatud seaduseelnõud üldises korras edasi.
Rahvaalgatus annab riigijuhtidele kaalukat tagasisidet Eesti inimeste seisukohtade osas ning seda ka sagedamini kui nelja aasta tagant toimuvad parlamendivalimised. Ühtlasi on sellel oluliselt sisulisem tähendus kui lihtsalt erakondade toetuse mõõtmisel, mille puhul ei tea me tegelikult eelistuste muutumise põhjuseid.
Rahvaalgatuse põhimõte kehtib praegu meie kohalikes omavalitsustes ning ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab kohalikele elanikele õigusaktide algatusvõimaluse, kui seda toetab vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest. Samamoodi on vähemalt ühe miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirjaga võimalik nõuda Euroopa komisjonilt õigusakti algatamist.
Loomulikult on oluline rahvaalgatuse puhul riske maandada, et vältida selle kuritarvitamist. Seepärast ei saaks kindlasti algatada seaduseelnõusid, mis ei ole kooskõlas meie riikluse aluspõhimõtetega, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse esimestes peatükkides. Rahvaalgatuse korras esitatav eelnõu peab vastama meie põhiseadusele. Samuti jääb seadusandlik võim riigikogule, kes lõpuks hääletab iga eelnõu seaduseks saamise üle.
Rahvaalgatuse küsimus on hea näide teemadest, mille üle aastaid ei peetud võimalikuks isegi sisuliselt arutleda. Seda hoolimata Harta 12 algatusest ja sellele järgnenud Jääkeldri protsessis väljendunud pingetest ning rahva üldisest rahulolematusest.
