Just taolised rahvuse alusel sildistavad väited külvavad vaenu.

Loomulikult on Eestis viimase aja debatiga seoses palju arvamusi pagulaste suhtes, sealhulgas ka labaseid ja kurje. Ent neid sildistada eestlaste rahvusomaseks hoiakuks ei ole küll teaduslikult põhjendatud ega aus.

Tundlikus teemas lahmimine ei rahusta ühiskonda.

Mingit mõtteroimade seadust Orwelli stiilis eestis ei ole, ega saa olema. Ühiskonnas on väga erinevaid hoiakuid, mis meile ei pruugi meeldida, kuid mis on kaitstud arvamusvabadusega. On üldine põhimõte, et hoiakud ja seisukohad on hariduse ja kultuuri küsimus, mitte politseilise menetlemise asi.

Pagulasteema on ühiskonnas vägagi vastakaid arvamusi esile kergitanud. Arvamuskontroll ei saa olla lahendus. Sõnavabaduse piir jookseb karistusõiguslikus mõttes sealt, kus algab teise mehe nina. Ehk teisisõnu - emotsioonid ja hoiakud, ükskõik, kas positiivsed või negatiivsed, on kultuuri küsimus. Hoopis teine asi on see, kui kutsutakse üles sooritama kellegi suhtes isikuvastaseid kuritegusid ja selle tulemusena tunnevad inimesed ennast ohustatuna, see on juba õigussusteemi küsimus.

Vaenu õhutamise paragrahv on karistusseadustikus juba täna olemas. Küsimus on selles, kas see paragrahv vajab täiendamist ja millisel viisil. Võimaliku planeeritava muutuse puhul tahan ma tõsiselt kuulata ühiskonna erinevate huvigruppide arvamust. Siin põimuvad kokku vägagi erinevad seisukohad. Kuid ühiskond on muutunud ja nüüd peame üksteisele otsa vaadates sõnastama, milliseid väärtusi kandvas ühiskonnas tahame elada.

Justiitsministrina ootan erinevate huvigruppide seisukohti, mida ja kas teha.

Põhiküsimus on selles, et millegi piiramisel peab sõnastuslikult andma nii õigusametnike kui ühiskonnale selge signaali, mida täpselt sanktsioneerida soovitakse. Toon näite.

Vaenu õhutamisena on kindlasti käsitletavad ka Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide sümbolite eksponeerimine heroiseerivalt avalikel koosolekutel. Nii visatakse kinnas eesti omariiklusele kui ka tallatakse ohvrite mälestusel. Paljud riigid on seda küsimust reguleerinud vägagi erinevalt, kuid üldjuhul sellele oma sanktsioneeriva vaate välja pakkunud. Eesti on siin olnud loid.

Taolisi küsimusi on mitmeid, kus peame hindama, kas ühiskonnas taotletavat õigushuve on võimalik kaitsta täiendava kriminaliseerimise või hoopis muu õigusliku vahendiga.

Jaga
Kommentaarid