Jär­su glo­baal­se ma­jan­dus­muu­tu­se jä­rel ehk po­le­gi see küsi­mus nii ru­mal. Va­lit­su­ses heaks kii­de­tud elekt­ri­ma­jan­du­se aren­gu­ka­vas kir­ju­ta­tak­se en­dist­vii­si, et „e­lekt­ri tar­bi­mi­ne kas­vab OÜ Põhivõrk hin­nan­gul 1,8–3,5% aas­tas, tõen­äo­sei­ma st­se­naa­riu­mi­na 2,3% aas­tas. Prog­noo­si­de juu­res eel­da­tak­se 3–7% aas­tast ma­jan­dus­kas­vu”. Vii­mas­te kuu­de ma­jan­dus­li­ku te­ge­lik­ku­se­ga se­da lau­set kõrvu­ta­da ei kõlba, sest sel­li­ses va­he­mi­kus kasv on ole­mas küll, aga pa­ra­ku ne­ga­tiiv­ne. Peaks ole­ma üsna liht­ne ole­ta­da, et nii na­gu ma­jan­du­se kok­kutõmbu­mi­ne va­bas­tab tööjõudu, va­bas­tab ta ka ener­giat. Pank­ro­tis­tu­nud ja te­ge­vu­se pea­ta­nud te­has tar­vi­tab elekt­rit ja soo­just sa­ma vä­he kui töö­li­si.

Ol­gu, min­gi aja pä­rast, ol­gu see siis kolm või kümme aas­tat, lu­ba­tak­se rah­vas­te­le üle maail­ma uut tõusu. Põhi­li­selt loo­da­vad se­da ole­ma­so­le­vad et­tevõtted, mit­te ilm­tin­gi­ma­ta tar­bi­jad. Tar­bi­jad võivad ol­la pi­ka mõõna ajal oma har­ju­mu­sed uu­te olu­de ja teh­no­loo­gia­te­ga se­davõrd ko­han­da­nud, et neid enam va­nas­se, priis­ka­vas­se tar­bi­miss­kee­mi ta­ga­si su­ru­da ei õnnes­tu­gi. Ja mis neil siis sest kiir­kas­vust?

Ju­han Parts ütles, et Ees­ti ener­gia­ma­jan­dus va­jab kümne aas­ta jook­sul ku­ni sa­da mil­jar­dit kroo­ni in­ves­tee­rin­guid. Kõik sel­leks, et ra­hul­da­da meie kas­va­vaid tar­bi­mis­va­ja­du­si või -har­ju­mu­si ning ai­na ener­gia­ma­hu­ka­mat töös­tust. Elekt­ri­ma­jan­du­se aren­gu­ka­vas et­te an­tud kii­re kas­vukõve­ra jär­gi ka­he­kor­dis­tub elekt­ri­tar­bi­mi­ne Ees­tis aas­taks 2025. Et­te­vaat­li­ku­mad prog­noo­sid­ki pa­ku­vad sa­ma pe­rioo­di kor­da­jaks 1,5. Kor­da­jad ja prot­sen­did on to­re­dad as­jad pa­be­ril vaa­da­ta, aga kui siduda nad reaal­se ra­ha­ga ning pi­da­da sil­mas ener­gia­ma­jan­dus­se teh­ta­va­te in­ves­tee­rin­gu­te ta­su­vu­se pi­kaa­ja­li­sust, siis ta­sub ar­vu­de pil­du­mi­sel ol­la vä­ga et­te­vaat­lik. Iga liial­dus mak­sab mil­jar­deid kroo­ne. Ajas­tu vaim ei to­hiks ra­ha nii­sa­ma põle­ta­mist soo­si­da.

Mets ahju!

Prae­gu­sel aren­gu­ka­val vai­ba alt ära tõmba­vaid tõen­äo­su­si on roh­kem kui üks (po­tent­siaal­se toot­ja ehk eeskätt Ees­ti Ener­gia kui et­tevõtte jaoks, sest et­tevõtja eesmärk on loo­mu­li­kult roh­kem too­ta ja roh­kem müüa, tar­bi­ja eesmärk aga ei pruu­gi tin­gi­ma­ta ol­la roh­kem tar­bi­da ja os­ta). Sta­tis­ti­kaa­me­ti and­me­tel elas 2008. aas­tal Ees­ti ela­ni­kest lin­na­lis­tes asu­la­tes 931 000 ja maa-asu­la­tes 410 000 ela­nik­ku. Ener­giaet­tevõtte jaoks ei ole maa-asu­la­te, eri­ti ha­jaküla­de ela­ni­kud ku­na­gi ol­nud at­rak­tiiv­sed klien­did. Ei ole ka edas­pi­di. Just nen­de pä­rast tu­leb te­ha pal­ju ku­lu­kaid hool­dust­öid, nen­de­ni vii­va­tes ma­dal­pin­ge­lii­ni­des te­ki­vad suu­ri­mad kaod jne. Tä­hen­dab, um­bes 30% leib­kon­da­dest on tõen­äo­li­selt val­mis jal­ga­de­ga hää­le­ta­ma ehk suu­rest elekt­rivõrgust lah­ku­ma nii­pea, kui mõist­lik asen­dus tu­ru­le saa­bub. Te­ge­li­kult on need asen­du­sed ju­ba ole­mas, puu­dub ai­nult riik­lik skeem üle­mi­ne­ku toe­ta­mi­seks. Ja ma ei pea sil­mas mi­da­gi kal­list ja lõuna­maist.

Tea­ta­vas­ti on Ees­ti ala il­ma- ja pin­nao­lud sel­li­sed, et kui ini­me­ne kui­da­gi ei sek­ku, kat­tub ko­gu ter­ri­too­rium, väl­ja ar­va­tud vä­ga mär­jad alad, pea­gi met­sa­ga. Ko­gu Ees­ti asus­tu­sa­ja­lu­gu on tä­his­ta­nud lak­ka­ma­tu võit­lus met­sa pea­le­tun­gi­ga. See­ga, ener­gia­ma­jan­du­se too­rai­net kas­vab siin pi­de­valt juur­de, il­ma et ini­me­ne peaks lil­le­gi lii­gu­ta­ma. Ai­nult kok­ku­kor­ja­mi­se ja ah­ju­top­pi­mi­se vaev. Suu­re­ma­te lin­na­de juur­de elekt­ri- ja kütte­jaa­mu ra­ja­vad et­tevõtjad on sel­le ju­ba ära ja­ga­nud. Tõsi, ne­mad va­ja­vad ka jao­tusvõrke. Aga kui elekt­ri ja soo­ju­se koos­toot­mi­ne on mõist­lik võim­su­se­ga 25 või 50 MW, siis miks ei võiks see ol­la mõist­lik ka mik­ro­ma­hus, 2,5 või 50 kW sead­me­te­ga? On­gi mõist­lik. Eri­ti kui ar­ves­ta­da se­da, et oma ma­ja­pi­da­mi­se/küla jaoks ener­gia toot­mi­sel ei pea ka­su­mit toot­ma, pii­sab, kui nul­li ma­jan­dad. Oda­vust li­sab trans­por­di­ka­du­de puu­du­mi­ne.

Väi­te­le, et ka maal ela­va­tel ini­me­sel po­le kau­gelt­ki igaühel oma met­sa, võib vas­tu öel­da, et ka rii­gi­met­sa­des­se jääb prae­gu­se met­sa ülestöö­ta­mi­se käi­gus kütteväär­tus­lik­ku ma­ha roh­kem, kui küla­de val­gus­ta­mi­seks ja soo­jen­da­mi­seks on va­ja. Võib kaa­lu­da rii­gi­met­sa min­gi osa mu­nit­si­pa­li­see­ri­mist ja ko­gu­kon­da­de kä­su­tus­se and­mist. Võima­lu­si on veel­gi. Kõigi ühis­joo­neks on aga suu­re­ner­gee­ti­kast hoo­pis väik­sem in­ves­tee­rin­gu­va­ja­dus ning tar­bi­ja­te ot­se­ne suu­na­mi­ne sääst­li­ku ma­jan­da­mi­se poo­le (suu­res süstee­mis ei pruu­gi tar­bi­ja hoo­ma­ta, et te­ma pa­nu­sest sääst­mis­se mi­da­gi ka sõltuks või muu­tuks, sest lii­ga mik­ros­koo­pi­li­ne on igaühe osa). Nii­siis, mit­te in­ves­tee­ri­mi­ne, vaid or­ga­ni­see­ri­mi­ne, kuid just ses vii­ma­ti mai­ni­tu osas on meie riik vä­hevõime­kas ja mõtle­mi­ses tu­ge­va inert­si­ga.

Elektrit jääb üle

Ener­gia­tee­ma toot­mi­se­pool­ses ot­sas hüüab Ees­ti Koostöö Ko­gu värs­ke dek­la­rat­sioon: „Ees­ti sei­sab va­li­ku ees: kas ma­jan­dus­kas­vu jõuli­ne taas­ta­mi­ne või aeg­la­ne vin­du­mi­ne.” Va­ban­dust, mil­li­se kas­vu? Kas sel­le­sa­ma, mis peaae­gu pank­rot­ti viis? Või mõne teist­su­gu­se kas­vu? Kas teist­su­gu­ne on sa­ma ener­gia­ma­hu­kas kui too hu­ku­tee kasv? Ega vist, sest kõne­koo­so­le­ku­tel jah­va­ta­vad rii­gi tar­ge­mad suud ju ala­tih­ti tead­mis­te-, mit­te ener­gia­ma­hu­kast toot­mi­sest. Soo­mes näi­teks on üks vä­ga ener­gia­ma­hu­kas toot­mis­ha­ru, ni­melt pa­be­ritöös­tus (loe­ta­gu, mis seal pa­ras­ja­gu toi­mub). Ei saa su­gu­gi vä­lis­ta­da, et sel­le kok­kutõmbu­mi­sel jääb soom­las­tel mei­le­gi pool­mui­du ku­lu­ta­mi­seks elekt­rit üle. Mil­li­ne töös­tus­ha­ru või -et­tevõte võiks Ees­tis an­da küllal­dast koor­must va­lit­su­se unis­tus­te tuu­mae­lekt­ri­jaa­ma­le? Sel­list po­le.

Kui elekt­ri era­tar­bi­mi­ne suur­test võrku­dest võib ha­ka­ta lä­hiaas­tail ha­ja­tar­bi­ja­te lah­ku­mi­se tõttu pi­gem ka­ha­ne­mi­se kui kas­va­mi­se mär­ke il­mu­ta­ma (ja se­da peaks va­lit­sus iga­su­gus­te sääs­tup­rog­ram­mi­de­ga iga­ti soo­si­ma) ning ühe­gi uue (elekt­ri)ener­gia­ma­hu­ka töös­tus­ha­ru väl­jaa­ren­da­mist üks­ki ma­jan­du­se aren­gu­ka­va et­te ei näe, siis po­le min­git alust ha­ka­ta uu­si elekt­ri­toot­mi­se võim­su­si ra­ja­ma sta­biil­se­le ja igi­kest­va­le tar­bi­mis­kas­vu en­nus­tu­se­le toe­tu­des. Nii et va­lit­su­se­le võib öel­da: muus osas on ener­gia­ma­jan­du­se ja elekt­ri­ma­jan­du­se aren­gu­ka­vad üsna häs­ti lä­bi töö­ta­tud, kuid ku­na nad läh­tu­vad ebau­su­ta­vast kas­vup­rog­noo­sist, siis par­la­ment neid prae­gu­sel ku­jul küll kui­da­gi „os­ta” ei saa.