KAAREL TARAND: Risk ei väärinud küünlaid

Jumala veskid võivad kannatada saanud inimese jaoks küll talumatult aeglaselt jahvatada, aga lõpuks teevad nad head ja kvaliteetset jahu. Ja seda isegi kardetud ja kõikvõimsa KGB puhul. Aare Raidi nime trükkimine Riigi Teataja kagebiitide nimekirjas peaks seda kahtlejatele veenvalt kinnitama.

Mida me siis nüüd võõrriigi teeneka luurajaga peale peaksime hakkama? Kedagi ta tapnud pole, pahatahtlikkus endiste kolleegide ja eesti rahva suhtes pole kohtukõlbulik argument. Võibolla mees parandas meelt ja astus leivaandja juurest minema, kui NSVL ära lagunes ja KGB tegevus lõpetati?

Esiteks, ei lõpetatud, vaid organiseeriti Venemaa luureks ümber, teiseks, luuraja töösuhe on ikka eluaegne, selle lõpetab surm. Või, äärmisel juhul täielik küündimatus, kuid see võis vene ajal iseloomustada väikesi reanuhke ja pealekaebajaid, mitte ohvitsere.

Niisiis, meil on põhjust arvata, et Raid, nagu tema võitluskaaslasedki, jätkasid oma tööd, musta minevikku kaitsepolitseile tunnistamata. Augustist 1991 vaenlase territooriumil. See muutis tegutsemise profiili, nüüd toimetati mõjuagentidena. Kui võimalik, vähematele vendadele varbale astudes, lihtsameelsusest püünistesse sattunutele nende vanu patte, näiteks komandeeringu aruandeid meelde tuletades.

Põhiliseks aga muutus töö avalikkusega. Terve instituut tehti koos kolleegidega, kust siis Eesti suhtes just mitte eriti sõbralikku “sotsiaalteadust” välismaale levitati. Ega Raid olnud ka kohapeal kitsi seletama, kui valesti ja rumalalt me Eestis asja ajame. Tõi meile veel ka USA eksperdi, kellegi Warren K. Christoloni. Võidu kirjutasid nad ajalehtedesse, et tegelikult me NATO-sse ei saa, keegi meid ei taha ja see polekski Eesti huvides. Kuni lõpuks soliidsemad lehed neist kaastöödest loobusid.

Aga veel möödunud sügisel sai Raid ajalehes maha kirjatööga, mille sisuks see, et peaminister Mart Laar kümme aastat tagasi olnudki mees, kes vallandas sõja Tšetšeenias. Nimelt andes neile raha (rublad). Ajastus oli sobiv, Venemaa jänkidega koalitsioonis terrorismi vastu. Ja Eesti NATO-püüdlused realiseerumas.

Muuseas, juba päev hiljem võis Raidi kiusujuttu inglise keeles üle maailma võrgust leida. Näiteks Financial Times’i andmebaas pakkus loo välja ühena kolmest, mis märksõnade alt Estonia või Laar välja tulid. Kena reklaam küll Eestile, kes aastaid teinud pööraseid jõupingutusi selleks, et maailmas üldse kuidagi välja paista.

Ja ikkagi, mis edasi saab? Mis on paha palk? Vangi ei panda, luurajate Valhallasse välja ei saadeta. Kes peaks uskuma tõotust meelt parandada? Ei keegi. Lahendus on isoleerimine vaikusesse, kus ei ole sõpru ega suhteid, ajalehtedes julgeoleku analüüsimisest rääkimata.