Link kopeeritud!

KADRI LEETMAA: Tallinn lahkub Harjumaale

 (1)

Tallinna kaotab 25 aastaga ligi 50 000 inimest Harjumaale, kinnitab Kadri Leetmaa värskele uuringule toetudes.

Tartu Ülikooli geograafiainstituudi koostatud rahvastikuprognoosi kõige usutavama stsenaariumi kohaselt elab aastal 2025 Tallinnas 355 000 inimest (praegu 400 000) ja linna tagamaadel 188 000 (140 000). Rahva üldarv piirkonnas püsib stabiilsena – 540 000 inimest.

Harju maavalitsuse tellimusel tehtud uuringu lähtekohaks võeti, mis juhtuks, kui inimesed Tallinna regioonis sünnitaksid ja sureksid samas tempos ja sama vanalt kui 1990-ndate lõpus ning rännet ei toimuks. Sel juhul jääks 540 000 inimesest Tallinna regioonis 25 aasta pärast järele 460 000, Tallinna vaid 330 000. Põhjuseks mitte-eestlaste väljaränne, ülimadal sündimus ja madal keskmine eluiga.

Tähtsamad rahvastiku mõjurid. Kõige tõenäolisema prognoosi järgi sündimus siiski tõuseb – aastaks 2015 naise kohta 1,5 last, samuti eeldatakse keskmise eluea tõusu naiste puhul 76 eluaastalt 80-le ning meeste puhul 66-lt 74-le.

Tähtsaimaks rahvastiku mõjuriks saab ränne – mujalt Eestist Tallinna ja selle ümbrusesse, ränne Tallinnast tagamaale (ehk nn eeslinnastumise protsess) ning välisränne. Välisrände vood püsiva lähikümnenditel tasakaalus. Ränne mujalt Eestist jätkub 1990. aastate tempos, mis tähendab 40 000 inimese saabumist piirkonda 25 aastaga. Tullakse tööle ja õppima ning 1990. aastate kogemusele toetudes toimub jaotumine võrdselt tuumiklinna ja tagamaa vahel.

Samal ajal realiseerib üha rohkem tallinlasi unistuse elada omaette majas. 25 aastaga kolib Tallinnast tagamaale umbes 25 000 tallinlast. Ligi teist sama palju (20 000) maabub tagamaale mujalt Eestist.

Vähemalt esialgu võidavad elanikkonda kiiremini juurde Tallinna lähedal paiknevad omavalitsused ning mereäärsed kohad. Lisaks määrab elanikkonna paiknemise kohalik teenustega varustatus. Just viimane – Tallinna tagamaa omavalitsuste suutlikkus teha elamine linnast väljas mugavaks – võib tingida kiire elanikkonna kasvu tagamaal.

Elu algab eeslinnades. Eeslinnastumine muutub iseloomulikuks üha enam keskklassile. Kui praegu on eramu soetamine jõukohane üsna väikesele osale elanikkonnast, siis elatustaseme tõusuga muutub see mõeldavaks ka tavalisele tublile palgasaajale. Kõrged maa hinnad Tallinnas ja selle lähiümbruses suunavad elamuehitust järkjärgult linnast eemale. Odavamat oma kodu soetamise võimalust pakuvad ka suvilapiirkonnad, kus on kokku 28 000 suvilat, millest aasta ringi on kasutusel veidi rohkem kui 4000.

Mida tähendab kõige tegusama elanikkonna lahkumine Võrumaalt või Ida-Virust? Kas laseme minna või saame midagi muuta? Tallinna regiooni jaoks tähendaks asjade selline käik vajadust regiooni kui tervikut planeerida ning suunata linna kontrollimatut laialivalgumist.

Töökohtade hulgas pole regioonis Tallinna linnale niipea alternatiivi. Linna piiri taha kolinud kodanikud jäävad endiselt seotuks pealinna poodide, spordikomplekside ja lõbustusasutustega. Meeldiva linnakeskkonna loomisega võiks Tallinn edukalt konkureerida näiteks noortele karjääri-inimestele elukoha pakkumise osas.

Kuid kahaneva maksubaasi tingimustes on kvaliteetsesse elu- ja töökeskkonda järjest raskem investeeringuid tagada. Tallinna allakäik peaks minema korda kogu regioonile. Tallinna ümbrusesse lisanduv elanikkond võib ka omavalitsuste jaoks tähendada kasvavaid kulusid. Oma majja asuvad elama pered, kes vajavad lasteaia- ja koolikohti. Rohkem elanikke tähendab rohkem prügi, asustuse hajumine rohkem hooldamist vajavaid teid ehk kulusid omavalitsusele.

Inimeste liikumisvajadus kasvab. Transpordiprobleemid pole lahendatavad ainuüksi asfaldimassi suurendamisega ega ummikute ühest kohast teise tõstmisega. Vaja on arendada nii teedeehitust kui ühistransporti. Uute elamispiirkondade planeerimisel tuleb läbi mõelda kohalike teenuste pakkumine – kus hakkavad lapsed lasteaias ja koolis käima, kas kohapeal on piisavalt vaba aja veetmise võimalusi ja kuidas asendab autot ühistransport. Elukvaliteet ei ole ainult vaade merele ja männimets vaid ka ummikud linnapiiril.

Loe veel

45 000 inimese planeerimatu lisandumine Tallinna tagamaale tähendab paljude väärtuslike puhkealade sulgumist. Kui arvestada igale 3-liikmelisele perele maad 2000 ruutmeetrit, kuluks elamuehitusele 30 ruutkilomeetrit maad Tallinna ümbruses, eeskätt looduslikult kaunimat maad. Vaade merele on küll tore, kuid üldiste ja üksikhuvide vahel tuleb siiski leida kompromiss. Seni avalikus kasutuses olnud puhkealad tuleks säilitada üldkasutatavana. Kiire elamuehitus ei tohiks alandada olemasoleva elukeskkonna kvaliteeti.

Omavalitsuste hinnangul saaks suvilaaladesse aastaringselt elama asuda kuni 35 000 inimest ning suvilapiirkonnad kui asustuse strateegiline reserv ei saaks sellega veel täis. Suvilapiirkondade kujundamine elamupiirkondadeks aitaks asustust suunata juba hoonestatud aladele, säilitades nii roheluse ja kompaktse asustuse.

Kadri Leetmaa on Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringu-osakonna peaspetsialist

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare