Peaminister usaldab enda meeskonda

Ütlesin kevadhooaja viimases Foorumi saates, et minu hinnangul omab tänane peaminister väga head valitsemiskultuuri ning tema stiil, mis näeb ette kõikide osapoolte kuulamist ning muredega arvestamist, tagab koalitsiooni tervise. On selge, et keskerakondlastel, sotsiaaldemokraatidel ning IRL-i liikmetel on erinevaid maailmavaatelisi küsimusi ning iga erakonna potentsiaalsed sisepinged võivad mõjutada koalitsiooni tööd. Kuid minu hinnangul on peaminister suutnud nendest erinevatest arusaamadest kokku saada väga tasakaaluka terviku, mis rahuldab kõiki osapooli ning aitab Eestil edasi liikuda.

Peaministri rahustav käitumine on minu hinnangul väga hästi tulnud välja olukorras, kus opositsioon üritas umbusaldada rahandusminister Sven Sesterit. Selle asemel, et lihtsalt opositsiooni eirata, nagu seda on teinud eelnevad valitsusjuhid, valis Jüri Ratas nendega suhtlemise tee. Tuletan meelde, et peaminister rõhutas ametisse astudes, et ta peab opositsiooni kuulamist ning nendega pidevas diskussioonis olemist väga vajalikuks ning on tore näha, et peaminister on sõnapidaja mees.

Selmet lihtsalt opositsiooni lõhkumistaktika tuimalt ja ilma selgitusteta maha hääletada, põhjendas peaminister opositsioonierakondadele saadetud kirjas, miks ta toetab Sven Sesteri seniseid pingutusi ja tehtud tööd. Tegemist oli argumenteeritud ja riigimeheliku sammuga.

Pikaaegse opositsiooniliidrina julgen väita, et opositsiooni katse avaldada rahandusminister Sven Sesterile umbusaldust oli tavapärane tähelepanu tõmbamise soov. Mille eest kokkuvõttes rahandusministrit umbusaldada sooviti, tundus aga olevat ka opositsiooni enda jaoks segane. Huvitaval kombel sobis tänane rahandusminister Reformierakonnale, kui ta oli Taavi Rõivase juhitud valitsuses, seetõttu tundus tants rahandusministri ümber silmakirjalik.

Otsustav käitumine

Tegelikult sooviksin ma kiita peaminister Jüri Ratast ka otsustavuse eest, mida ta on viimastel nädalatel ilmutanud. Peaministri resoluutsus ja selge kommunikatsioon nii Arvo Sarapuu kui ka Mihhail Korbi juhtumite ümber näitavad, et peaminister on valinud skandaalide lahendamiseks enda eelkäijatest sootuks erineva tee.

Mäletame ju selgelt, kuivõrd kaua läks Reformierakonnal aega, et vabastada ametist nn „ämmaraha“ skandaali sattunud Kristen Michal. Nende otsus esitada Michal nüüd Tallinna linnapea kandidaadiks näitab, et Reformierakonnas ei ole juhivahetusega midagi muutunud ning endiselt tolereeritakse varasemalt ellu viidud piiripealseid tegevusi.

Peaministri töö tulemuseks saab pidada ka pikalt paigal seisnud projektide käima lükkamist. Pean siinkohal silmas valitsuse samme haigekassa ning tervishoiu rahastamisega seotud suurte probleemide lahendamiseks, taristuinvesteeringute programmi, millega leitakse lisaraha ka nendele projektidele, mis ei ole Tallinna-Tartu maantee ehitus. Tegemist on plaanidega, mida varasemad valitsused on sõnades teha soovinud, kuid pole käte laiutamisest kaugemale jõudnud.

Ka haldusreformiga edasi liikumine on saanud suurema hoo sisse just uue valitsuse juhtimise all.
Uue hoo on sisse saanud ka Eesti majandus. Äsja avaldatud majandusnäitajate kohaselt on Eesti majanduskasv kiirenenud aasta alguses 4,4 protsendini. Nii kiiret majanduskasvu nägi Eesti viimati 2012. aastal. Teadupärast oli uue valitsuse üheks eesmärgiks just Eesti välja toomine senisest pikast paigalseisust.

Rahva seas hinnatud

Tean peaministrit väga pikka aega ning seetõttu olen kursis, kuivõrd suure töövõimega inimesega on tegemist. Uus valitsus on alustanud väga tempokalt ning ette on võetud palju. Sellises olukorras ongi vaja valitsusjuhti, kes oleks tavapärasest võimekam. Peaministri võimekusest on aru saanud ka rahvas, kelle seas püsib peaministri reiting kõrgel. Tõsi, see reiting on küll veidi langenud, kuid see on valitsusvahetuse eufooriast igapäeva töörutiini jõudes täiesti normaalne. Kui kõrvutada eelmise valitsusjuhi ja tänase peaministri reitinguid, siis need ei kannata kuidagi võrdlust välja – Jüri Ratas on rahva seas selgelt enam tunnustatud.