Euroopa on raskes seisus - Lõuna-Euroopat tabanud migratsioonikriis on kandunud üle kogu kontinendi, tekitades peataolekut ning suurendanud vastuvõtlikkust äärmuslikele ideedele ja poliitikatele. Me näeme seda paljudes vana-euroopa liikmesmaades. Kriis, mis oma olemuselt paistab välispoliitiline, näib justkui kinnitavat arvamust, et president peabki olema välisekspert. Samas tuleb mõista, et migratsioonikriis on juba ammu kandunud sisepoliitikasse. Oleme olukorras, kus presidendi kompetentsus ei saa piirduda vaid välispoliitikaga. Selline kandidaat, kellel puudub sisepoliitiline autoriteet, võib sobida küll peaministri parteile. Esialgsetest hoiakutest võib ju välja lugeda Reformierakonna ootust, et president käigu välismaal, esinegu ja esindagu seal, aga siin Eestis ärgu meie toimetamisi segagu.

Eesti inimeste jaoks on aga oluline presidendi kohalolek, moraalne ülemvõim ja pühendumus.
Kui võtame vaatluse alla seni väljakäidud kandidaatide resümeed, siis seal domineerib väga selgelt välispoliitiline kogemus ning riigisisest mõjuvõimu näeme seal vähestel. Ja ka need, kellel seda on, paistavad aja jooksul leigeks muutunud olevat.

Tõsi, seekord ei tule välja presidendi valimine erakondade tagatubade kokkuleppe tulemusena, sest tänavu ei piisa vaid kolme valitsuserakonna kokkuleppest. See on hea, sest nii ei jää uus riigipea juhterakondade tänuvõlglaseks.

Olen veendunud, et järgmine riigipea peab olema inimene, kellel on võimekust olla kogu rahva president, mitte vaid mõne kitsa poliitilise seltskonna favoriit. See tegelikult ongi küsimus, mis tänaste presidendidebattide juures kõige häirivam on. Me küll valime rahvale juhti, kuid kuna valimisõigus on vähestel, üritatakse sisulise rahva arvamuse kuulamise asemel piirduda avaliku arvamuse küsitlustega.

Äkki vaevuks inimestelt küsima, keda nad riigipeaks soovivad?

Keskerakond on alati toetanud presidendi otsevalimisi, mis on kasutusel paljudes teistes Euroopa riikides. Oleme korduvalt algatanud presidendi otsevalimise seadustamist, kuid seni pole see õnnestunud teiste parlamendierakondade vastuseisu tõttu. Rahvas on küll Eesti kõrgeim võim, kuid riigipea valimisel ei anta seda võimalust kõrgeimat võimu kasutada. Keskerakond eelistab presidendi otsevalimiste võimalust, kuid seni kui seda kehtestatud pole, peame ennekõike kuulama rahva arvamust ning oma valikud sellest lähtudes tegema.

Rahva meelsuse teadasaamiseks on Keskerakonna omavalitsuskogu alustamas üritustesarja „Millist presidenti Eesti vajab?". Rahvakohtumiste raames püütakse ammutada infot selle kohta, mida siis ikkagi Eesti inimesed oma riigipealt ootavad? Kohtumistel tuleb kindlasti juttu ka konkreetsetest nimedest, kuid peaeesmärgiks on siiski ootuste kuulamine tulevase riigipea suhtes.

Keskerakond asub kandidaatidega kohtuma

Keskerakond on tänase parlamendi suuruselt teine partei ning suurim opositsioonijõud ning on päevselge, et me peame presidendivalimistes aktiivselt kaasa lööma. Olgu see siis läbi enda kandidaadi esitamise või erakonnavälise kandidaadi leidmise. Kuna esimene kohustus valimisvoorud läbi viia lasub parlamendil, peab ka Keskfraktsioon oma valiku ära tegema. Seetõttu tuleb kohtuda ka kandidaatidega, kes juba oma kandideerimises kindlad on. Puhas matemaatika kinnitab, et kui kandidaadil ei õnnestu Keskfraktsiooni toetust saada, läheb presidendi valimise vastutus valijameeste kogusse.

Eesti Vabariigi presidenditool ei ole koht, mis vajab lihtsalt täitmist. Täna on meie ette kerkinud mitmeid kandidaate, kuid kes neist tegelikkuses eesseisva nelja kuu pikkuse katsumuse vastu peab, pole sugugi veel selge. Selge on hetkel vaid see, et kandidaatide nimekiri on avatud.