Jõudsalt liigume edasi taristuehitusega. Tänaseks on juba otsustatud ja käib töö raudtee põhiliinide ehk Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva raudtee sõidukiiruse tõstmiseks lõiguti kuni 135 km/h ning ajaloolise projektina sai valitsuse algatusel alguse uue raudtee ehitamine Riisiperest Turbani.

Samuti on pikas perspektiivis plaan liikuda edasi kogu Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisega. Oleme Rail Balticu trassi kavandamisel arvestanud ka tulevase Tallinna ringraudteega, käimas on juba Balti jaama läbilaskevõime suurendamise projekt ning lähiaastatel alustatakse Pääsküla-Keila II peatee ehitusega. Nii Läänemaa kui Hiiumaa ootavad pikisilmi raudtee pikenemist Haapsaluni ning kui Turbani rajatavad rööpapaarid ennast õigustavad, saab liikuda edasi.

Teine suur väljakutse on uute rongide ostmine. Nagu olen varem korduvalt öelnud, siis vähemalt kolme uue, viie vaguniga ja senisest mugavama ekspressrongi ost on hädavajalik. Otsuse saab teha juba käesoleval aastal, kui hakatakse kokku panema 2020. aasta riigieelarvet.

Kolmas, mõnevõrra väiksem väljakutse on olemasolevate diiselrongide liisingmaksete vähendamine. Oleme koostöös Elroniga juba mõnda aega otsinud võimalusi, kuidas vähendada kulusid. Lahendusena tasusime eelmisel aastal ennetähtaegselt laenu põhiosa summas 5,5 miljonit eurot, mille tulemusena vähenevad liisinguperioodi allesjäänud 15 aasta intressimaksed kokku üle 3 miljoni euro võrra. Lisaks otsime võimalusi ka käesoleval aastal ennetähtaegselt laenu põhiosa tagasi maksta.

Seega ei vasta tõele Eesti Päevalehe juhtkirja väited, et Elron ja ministeerium ei tee midagi intressikulude kokkuhoiuks. Teeme küll. Tänu sellele väheneb iga-aastane liisingu makse, sel aastal 365 595 euro võrra. Tänu sellele sai Elron alates eelmise aasta 9. detsembrist lisada Tallinna-Tartu liinile täiendava väljumise, mida reisijad ootasid juba ammu.

Eesti Päevaleht kritiseeris oma tänases juhtkirjas seda, kuidas Elron ostis 2010. aastal uued rongid kalli intressiga ning hiljem, soodsamate majandusolude tingimustes, pole seda intressi langetatud. Artiklis, millele juhtkiri tugines, andis majandus- ja taristuminister Kadri Simson Ärilehe päringule rongide liisingulepingu ja intressi kohta järgneva vastuse: „Elroni laenu refinantseerimist on arutatud ka varem, aga eelkõige sõltub selle võimalus ja mõistlikkus laenuandjatega läbirääkimiste tulemustest, sealhulgas nende seatud tingimustest.”