Kadri Tammepuu: Islandi alko- ja narkoimest õppimine võiks viia Eesti jalgpalli EM-ile

Kohe on käes suvi, koolilõpupeod ja niisama mõnusa olemise aeg. Kahjuks toovad head suveilmad kaasa ka uudiseid noorte inimeste liigsest alkoholi joomisest ja mõttetutest surmadest.

Varakevadel kõne all olnud mõnuainete kättesaadavuse piiramise mõistlikud meetmed on kahtlemata vajalikud. Kuid hoopis olulisem on see, et meil kiputakse keeldude ja käskude arutamise käigus tähelepanuta jätma sügavamad põhjused, mis inimesi ja eriti noori jooma tõukavad, ning kuidas võiks nende probleemide puhul sisulist edu saavutada.

2016. aastal avaldatud maailma terviseorganisatsiooni üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raportist selgus, et Eesti 15-aastaste seas vähenes end alla 14-aastaselt purju joonute osakaal nelja aastaga 6% võrra (21%-le), ent neid oli teiste riikidega võrreldes ikka palju. Kanepit oli selles vanuses proovinud juba 29% noormehi.

Viimase 20 aastaga on sõltuvusainete kasutamine Euroopa noorte hulgas üldiselt vähenenud. Selle peamiseks põhjuseks peetakse üha pikema aja veetmist kodus arvuti taga.

Islandi drastiline muutus

Kuid kuskil ei ole olukord paranenud nii dramaatiliselt kui Islandil. 1998. aastal jõi väikeses saareriigis end eelnenud kuul purju 42% 15- ja 16-aastaseid noori, 2016. aastaks oli see näitaja kukkunud 5%-le. Kanepit proovinute osakaal vähenes samal ajal 17%-lt 7%-le ja igapäevasuitsetajate hulk 23%-lt 3%-le.