Arstiteaduskonnas õppinutel pani otsust selgitanud haiglajuhi Olev Sillandi ebapädev kommentaar „eks laps ole üks väike täiskasvanu“ judinad mööda selga jooksma. Samuti tekitas hämmingut mõte koondada osa kuuest lasteosakonna suurte kogemustega õest, samas kui mujal neid spetsialiste tikutulega taga otsitakse.

Narva haigla asub linnas, kus on ligi 11 000 last, mida on tuhandetes enam kui Jõhvis või Pärnus, kuid sinna jäävad lasteosakonnad alles ka tulevikus.

Ida-Virumaa on riskitsoon

Hiljuti elavat vastukaja tekitanud Riigikontrolli aruandes „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ leiti, et juba praegu on lastehaigustega tegelemisel piirkonniti suuri erinevusi. Prognooside kohaselt elavad täna sündinud lapsed Eestis tervena 55 aastat, Ida-Virumaal on vastav näitaja viie aasta võrra madalam.

Narva lastega plaanitava eksperimendi valguses hakkab see vahe tulevikus kindlasti kärisema. UNICEFi uuringu kohaselt on meil kõige vaesematest peredest lastel 28% enam tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega. Suurima töötuse määra ja madalaima keskmise palgaga Ida-Virumaa punane latern on omakorda Narva.

Kuna ministeerium on jätnud tervishoiupoliitilised otsused tegemata, siis võetakse igapäevaseid otsuseid vastu allpool. Haigekassa on samuti end probleemist taandanud, andes haiglajuhtidele lepingus ühe numbrina kogu sisehaiguste raviks kuluva summa. Nii otsustatakse igas haiglas kui palju vahendeid eraldada lastearstile, neuroloogile, endokrinoloogile või mõnele teisele sisehaiguste arstile. Narva haiglajuhi sõnutsi on neil üleliigseks muutunud lasteosakond.

Voodikohtade puudujääk

Jõhvis asuvas piirkonnahaigla lasteosakonnas on 12 voodit, mida on 8 voodi võrra vähem kui täna Narvas. Hiljuti paluti Jõhvil hospitaliseerida üks Narva laps ja saadi vastuseks, et ärge meile oma lapsi saatke, meil on kõik voodid täis. Eesti lastearstide selts on veendunud, et lasteosakonna töö Narvas peaks jätkuma. Laste ravimine täiskasvanutega koos halvendab ravi kvaliteeti, loob uusi riske laste turvalisusele haiglas olles ja ilma oma osakonnata on lastearstide kadumiseni haiglas väga väike samm.

Osakonna sulgemine pidavat hoidma Narva haiglale aastas kokku 150 tuhat eurot, mis teeb 1,15 eurot iga kohaliku lapse kohta kuus. Just niipalju maksaks kindlustunde kadumine sealsetele lastega peredele. Kui palju aga jääks kõnesoleva otsuse tõttu tulevikus saamata enneaegse haigestumise tõttu maksuraha või kuluks vahendeid ravimisele, võib vaid arvata, aga kindlasti tuhandeid kordi enam. Narva hääbumine saaks veelgi hoogu juurde, kui lastega pered ei vali linna omale elukohaks või kolivad mujale.

Minister Ossinovski taunis veel mõned kuud tagasi haigekassa juhatuse aastatagust otsust asuda eriarstiabi koondama suurematesse haiglatesse, põhjendades, et regionaalpoliitilisi otsuseid peaksid tegema rahva poolt valitud saadikud - valitsuse ja riigikogu liikmed, kes on tegevad haigekassa nõukogus.

Valitsusjuht on vahepeal küll vahetunud, aga ministril peaks olema valitsuskabinetis sellevõrra kergem oma valdkonnas mõistlikke kompromisse leida, et just peaministri partei kritiseeris opositsioonis kõige innukamalt tervishoiusüsteemi kitsaskohti.

Ka Narva linna saadikutel oleks arukas aktiivselt haigla lasteosakonna probleemile lahedust otsida, kuna juba sügisel annavad valijad hinnangu nende tööle nii volikogus kui kohaliku haigla nõukogus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena