Link kopeeritud!

Kaheksa riigi välisministrite ühisavaldus: ka neli aastat hiljem ei unusta me ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi

 (305)
Kaheksa riigi välisministrite ühisavaldus: ka neli aastat hiljem ei unusta me ebaseaduslikult okupeeritud Krimmi
Ekspress Meedia/Scnpix

Täna, neli aastat tagasi – 18. märtsil 2014 – astus Venemaa viimase sammu Krimmi ebaseaduslikul okupeerimisel. Krimm on osa Ukraina suveräänsest territooriumist, mida Venemaa oli sellisena tunnustanud mitme rahvusvahelise lepinguga.

Annekteerimine seisnes mitmesuguses ühteviisi ebaseaduslikus tegevuses – alates maskeerunud Venemaa eliitväeosade kasutamisest poolsaare üle kontrolli võtmiseks kuni rutaka ebaseadusliku „rahvahääletuse“ korraldamiseni, millega rikuti nii Ukraina kui ka rahvusvahelist õigust.

President Putin väitis algselt, et kõnealused väed polnud Venemaaga seotud, kuid siis hiljem tunnistas, et andis 2014. aasta veebruari lõpus käsu Krimmi poolsaar täielikult üle võtta, ja riputas Vene teenistujatele heldelt rinda medalid anneksiooni läbiviimise eest.

Järsku avastasid Krimmi elanikud end Moskva de facto valitsemise all olevat. Neid on seejärel sunnitud võtma Vene kodakondsust ja teenima Vene relvajõududes, mis on rahvusvahelise õiguse tõsised rikkumised. Järgnes laialdane repressiivne poliitika, mis viis Krimmi kodanike inimõiguste rikkumiseni. Inimesi on poliitilistel põhjustel vangistatud, meediaväljaandeid ja koole suletud ning on esinenud isegi tapmis- ja kadumisjuhtumeid. Sihikule võeti esmajoones põlisrahvas krimmitatarlased ja etnilised ukrainlased, kellest paljud seisid ebaseadusliku annekteerimise vastu. Kümneid inimesi mõisteti süüdi valesüüdistuste alusel. Nende seas on 20 aastaks vangi mõistetud Ukraina filmitegija Oleh Sentsov väljamõeldud terrorismisüüdistuse alusel.

Samal teemal:

Poliitilised vangid tuleb vabastada
Sentsov ja enam kui 60 teist poliitilist vangi tuleb koheselt vabastada. Rahvusvahelisel üldsusel tuleb viivitamata tegeleda kohutava inimõiguste olukorraga, mida on oma raportites kajastanud teiste seas ka ÜRO Inimõiguste Vaatlusmissioon Ukrainas. Rahvusvahelistele organisatsioonidele tuleb tagada ligipääs Krimmi. Mitmed vaprad kodanikuühendused on võtnud endale raske ülesande kaitsta inimõigusi. Nad väärivad meie täielikku toetust.

Venemaa väidab, et „anneksioon“ tähendab „uut reaalsust“. Täna peetakse Venemaal seadusega karistatavaks ning separatismi õhutavaks väidet, et Krimmi poolsaar on rahvusvahelise õiguse järgi endiselt Ukraina osa. Samas ei ole Venemaa nõudeid Krimmi poolsaare suhtes tunnustanud ükski rahvusvaheline osapool. Vastupidi, Venemaa-poolne rahvusvahelise õiguse rikkumine ja jätkuv Krimmi territooriumi militariseerimine on rahvusvahelise kogukonna poolt laialdaselt hukka mõistetud. ÜRO Peaassamblee on vastu võtnud hulga resolutsioone, millega kinnitatakse toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Koos teiste partneritega, kelle hulgas ka USA ja Kanada ja Norra, on Euroopa Liit ellu viinud mittetunnustamise poliitika ja sanktsioonid, mis on suunatud inimestele ja üksustele, kes aktiivselt aitasid kaasa Krimmi ebaseaduslikku annekteerimisele. Samamoodi on käsitletav ka Kertši silla ehitamine. EL on Krimmis kehtestanud teatud kaubandus- ja investeerimiskeelud ning piiranud poolsaarele reisimist ja turismitegevusi. Samuti ei tunnusta EL Venemaa poolt Krimmis läbiviidavaid valimisi.

Annektsiooni ajal jäävad meetmed kehtima
Me ei luba Krimmil libiseda välja rahvusvaheliselt päevakorral olevate teemade hulgast. Selle kinnitamiseks teeb Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini iga-aastase avalduse ELi nimel. Seni, kuni kestab ebaseaduslik anneksioon, jäävad kehtima ka piiravad meetmed ja sanktsioonid.

Krimmi ebaseaduslik okupeerimine pingestab julgeolekuolukorda Musta Mere regioonis, kuid selle mõju ulatub regioonist palju kaugemale. Üheskoos Venemaa jätkuva agressiooniga Donbassis rikub see Euroopa julgeolekukorda ehk neid norme ja põhimõtteid, mis on olnud Euroopa stabiilsuse ja heaolu aluseks alates külma sõja lõpust. See, mis toimub Krimmis, pole seotud ainuüksi Ukrainaga, vaid see mõjutab meid kõiki. See on põhjus, miks me Krimmi ei unusta ega hülga.

Sven Mikser, Eesti välisminister

Linas Linkevičius, Leedu välisminister

Edgars Rinkēvičs, Läti välisminister

Jacek Czaputowicz, Poola välisminister

Margot Wallström, Rootsi välisminister

Teodor-Viorel Meleşcanu, Rumeenia välisminister

Anders Samuelsen, Taani välisminister

Pavlo Klimkin, Ukraina välisminister

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare