Kaia Iva: Elatisvõlglane on võlgu oma lapsele
Nende 8000 inimese suhtes käis eelmise aasta lõpu seisuga täitemenetlus ning kokku on nad oma lastele võlgu enam kui 14,5 miljonit eurot. 2017. aastast käivituv elatisabiskeem tagab selle, et võlglaste lapsed saaksid iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte.
See elatisvõlgnike number ei ole aga kindlasti olukorra täielik pilt kajastades vaid võlgnike seda osa, kelle suhtes on teine vanem elatise välja nõudmiseks kohtu poole pöördunud. Neid, kes oma lapsed vajaliku toeta jätnud, on ilmselt hulga rohkem.
Üksikvanemate olukord on keeruline, kui on vaja igapäevaselt kalkuleerida nappide vahendite juures. Peamine on tagada lastele toit ja riided, kuid mis saab klassiekskursioonist või huviringist? 2013. aasta andmete kohaselt oli üksikvanemaga leibkondade absoluutse vaesuse määr 23,6%, samal ajal, kui kahe vanemaga leibkondade puhul oli see 6,6%.
Üksikvanemaga perede süvavaesuse määr (15,8%) on pea kolm korda suurem kui kahe vanemaga peredes (4,7%) ning vaesuses mitteolevate perede puhul on just üksikvanemaga peredel suurim risk (11,4%) vaesusesse langeda.
Olukorras, kus kõik pere väljaminekud tuleb katta ühe sissetulekuga, mõjutab toimetulekut oluliselt see, kas teine vanem lapse kasvatamises ja ülalpidamises osaleb. Me kipume unustama, et elatisvõlglane on võlgu justnimelt oma lapsele ja seab ohtu tema heaolu. IRL on sellele tähelepanu pööranud pea kümme aastat. Täna oleme lõpuks jõudnud olukorda, kus sotsiaalkaitseministri eestvedamisel on elatisabiskeem jõudnud valitsuskabineti istungile.
Alates 2017. aastast saab loodava elatisabiskeemi järgi iga laps, kellel on kohtu poolt välja mõistetud elatis kätte saamata, igakuiselt 100 eurot. See ei ole uus sotsiaaltoetus, sest elatisvõlglase eest makstud summad nõuab riik oma sunnivahenditega võlgnikult tagasi. Samuti ei vabasta selline riigipoolne elatise maksmine võlglast kohustusest tasuda lapsele oma võlg täies mahus.
Vaesus on raske igale perekonnale ning sotsiaalsete riskide ilmnemisel peab riik tulema appi. Elatisabiskeemi eesmärk on võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Laste heaolu peab olema riigi tähelepanu keskmes. Samal ajal peame selgelt väljendama, et meie ühiskond tervikuna ei aktsepteeri vastutustundetust. Riik on siin oma suuna andnud, sest alates märtsist on oluliselt karmistatud meetmeid teadlikult elatise maksmisest hoiduvate võlgnike suhtes. Viimasel ajal on kaheldud, kas riik peaks ikkagi nii karme meetmeid kasutama. Vaadates eelpool toodud numbreid pean nentima, et kahjuks küll.
Nagu artikli alguses kirjutasin, tuleneb lapse ülalpidamiskohustus vanemaks olemisest ja siin mitmeti mõistmist olla ei saa. 100 euro ulatuses elatisabi tagamine riigi poolt annab pisut suurema kindlustunde üksikvanemate lastele. Elatisvõlglased vajavad aga selget sõnumit tervelt ühiskonnalt – lapsele võlgu jäämist ei sallita.
