Käib rumaluse vägivald Reinsalu kallal: eesti keele oskajad oleksid tema sõnumist aru saanud
Loomulikult on see kõnekujund, mitte pahatahtlik sõimamine. Reinsalu ei nimetanud kedagi kanakarjaks, tema kasutas metafoori, mille peale teatud grupp inimesi ISE kuulutasid avalikult ennast kanakarjaks? "Ise tegi", nagu meie rahvajutus on öeldud. Reinsalu ju ei osanud arvata, et keegi võiks ENNAST sõgedaksläinud kanakarjaks pidada?
Veel selgemalt: Reinsalu ju ei öelnud: "kanakari, lõpetage oma kamba kas!"
Ka see teine lause, mis meie poliitilisi liberaale vapustas, ei olnud sugugi mitte "jõuline avaldus", nagu mitmed nüüd kuulutavad, et "pooldan naisevastast vägivalda". Teksti tuleb lugeda mõttehaaval, mitte sõnahaaval. Tekstis on olemas isegi nüansid.
On ju loogiline, et iga arukas inimene, kui ta on osalenud mingis vägivallavastases protestis, kahetseb seda, ei hõiska enam nende protestijatega kaasa, kui ta näeb, et see algselt õiglane protest on ise muutunud absurdseks vägivallaks. Ta püüab manitseda neid, kellega ta on olnud nii-öelda ühes leeris. Jah, haritud inimene kasutab kõnekujundeid. Ta usub, et ka lugejad on haritud inimesed ja valdavad oma emakeelt.
Vägivald Reinsalu vastu
Ent, vägivaldset inimest saab ju peatada ainult vägivallaga? Kui Reinsalu oleks väga viisakas vormis manitsenud Ojasoo hukkamõistjaid, siis poleks teda üldse tähelegi pandud. "Reljeefsed" kõnekujundid leiavad alati vastukaja.
Mis see 104 kiri muud oli kui sõnaline vägivald? Mis seejärel, justkui illustratsiooniks lendulastud valusale metafoorile, paisus omakorda Reinsalu vastaseks sõnavägivallaks. Ja mitte ainult sõnavägivallaks, see on juba reaalne tegutsemisvägivald. Reinsalu tahetakse ametist lahti lasta. Aia taha visata, kusjuures juba on talle vägivaldselt külge kleebitud šovinisti silt, mis, teadagi, jääb sinna igaveseks, nagu Martin Helmele "kui on must..." Sest meil on tõepoolest ühiskonnas ja meedias võetud lausa ametlikult kasutusele "kanakarja kambaka" ajaloos mitmeid kordi äraproovitud võtted.
Las kohtumõistmine jääb ometi kohtunikele, nad saavad selle eest isegi palka, ärevil neiud ja poisid võiksid millegi muuga tegelda. Näiteks õppida eesti keelt? Kogu selle rikkuses, metafooride ja muude kõnekujunditega. Uskuge, see on väga rikastav, see avab teile hoopis põnevama maailma! Ühtlasi on see ka tõhusaks ravimiks rahvusliku alaväärsuskompleksi vastu. Te hakkate aru saama, et eesti keel on maailma kauneim ning mõtte- ja nüansirikkaim keel! Selle üle tasub tõesti uhke olla.
Luulukirjandus
Kuidas on võimalik, et ajakirjanikud, kes peaksid oskama eesti keelt ja olema haritud inimesed, pööravad ja käänavad mitmetes artiklites Reinsalu sõnu nii, nagu vaid soovivad? See pole ajakirjandus, vaid luulukirjandus. Selle eest tuleks hoopis lehetoimetajad lahti lasta, mitte Reinsalu.
Jah, nii mõnigi ütleb, et Reinsalu oleks võinud "kanakarja kambakale" reageerimata jätta. Küllap ta lootis, et temast saadakse aru. Et ta kirjutab haritud inimestele. Ei saadud. Justiitsminister ei tohi nii keeruliselt väljenduda. Tuleb arvestada meie haridustasemega.
Võiks isegi öelda, et Reinsalu tõi ennast ohvriks, sest meie ühiskondlik kliima on täiesti käest ära lastud. Ja selles on otseselt süüdi ametlik meedia ja poliitika. Reinsalu ütles väga täpselt välja, mis meil toimub. Ja selle eest tuleb ta risti lüüa. Tühja sest Ojasoost, nüüd on meil käes tõeline süüdlane.
Ja väga mugaval kombel sattus ta olema õige inimene, keda rünnata, - ta on ju meie liberaalidel risti ja põiki ees, sest ta on kooseluseaduse veendunud vastane, tänu temale ei ole meil veel rakendusakte. Mõni teine justiitsminister oleks selle ammu juba ära korraldanud.
Tarku loobitakse kividega
Kui meil oleks OMA president, siis oleks ehk tema võimuses midagi paremaks teha... Kui meil istuks kõrgel toolil üks tuntud ja armastatud inimene, keda rahvas kuulaks ja usuks. Meil on palju tarku ja on palju kõrgel toolil istujaid, aga nad ei lähe omavahel kokku. Poliitika ja kõrged toolid on meil kaotanud autoriteedi. Ja tarku mõnitatakse. Neile kleebitakse inetuid silte. Neid loobitakse kividega. Neile tehakse kambakaid.
Mida tegi meie president? Lendas Brüsselisse ja kuulutas avalikult, et Eesti on valmis Euroopa Liidule rohkem raha maksma! Kas see pidigi kuuluma kogu selle "lavastuse" juurde?
Ja nüüd on lisandunud sellele veel üks ebameeldiv nüanss. Riigikogu liige Maris Lauri kuulutas, et tema ei taha elada "onuheinolikus" Eestis. Ilmselt pidas ta silmas ühes pilasaates esitatud ebameeldivat karakterit, kellele oli nimeks antud Heino, ja tegi sellest üldkasutatava üldnimetuse temale ebameeldivate inimeste meeldivatest eraldamiseks. Endastmõistetavalt, justnagu terve rahvas peaks teadma, mida tema "onuheinoliku" Eesti all mõtleb?
Milles Heino süüdi on?
Vaat see on juba tõeliselt solvav! Milles on süüdi kõik Heinod, kes on nüüd korraga mingiks rõveduse ikooniks tembeldatud? Kindlasti on meil palju lapsi, kellel on väga toredad onu Heinod, ja eks ole ju koolides ka sellenimelisi poisse - kas me nüüd kleebime kõigile sildi külge? Anname veel ühe võimaluse niinimetatud "koolikiusajatele"?
Mina näiteks ei ole seda saadet vaadanud ega kavatsegi vaadata. Minu kultuurieelistused on teistsugused. Ja mina pole ainus. Milleks tekitada keelde veidraid ja kahtlase väärtusega üldnimetusi, mis nii paljusid solvata võivad? Ja kas nüüd peaks omakorda nõudma Maris Lauri tagasiastumist?
Meil tuleks kiires korras luua mingi riigiamet, mis hakkaks tegelema vaenulike poolte lepitamisega. See võiks olla Riiklik lepituskeskus.
Ja kõik tigedad kirjad ja kellegi mahavõtmise nõudmised tuleks kõigepealt saata sinna keskusse, kus neid vaagitakse, ja kui vaja, kutsutakse kohale need vaenulikud pooled, ning selgitatakse neile keerulisi sündmusi ja kirjutisi. See hoiaks ära need veeklaasitormid, mis meie ühiskonda juba mitu aastat lõhestavad.
See keskus võiks alluda tervishoiuministeeriumile, sest viha ja vihkamine, asjatu hüsteeria, oma rahvuse häbenemine ja üksteise sõimamine on ju psühhiaatrilised probleemid. Meie rahvuse vaimne tervis on löögi all.
