Kaidi Kelt: kui apteeker soovitab tervisetooteid, siis ei määri ta pähe, vaid teeb ennetustööd
Eesti apteekides arendatakse lisaks tavapärasele ravimite väljastamisele järjest enam ka laiemat nõustamisteenust ning erinevate tervisenäitajate kontrollimise võimalust. Apteegiteenuse paremaks integreerimiseks esmatasandi tervishoiuteenuste hulka on mitmeid võimalusi ning selles suunas on juba liikunud või liiguvad ka teised maad.Mitmes Euroopa riigis on apteekrid kaasatud patsiendi eest hoolitsemise tegevustesse: haiguste ennetus, tervisealane nõustamine, ravisoostumuse tagamine, krooniliste haigete jälgimine jne. See suund on ka majanduslikult põhjendatud.
Eesti ühe suurima apteegiketi kogemuse pinnalt saab öelda, et klientide vajadused ja ootused apteekidest saadava nõu ja abi järele kasvavad pidevalt. Inimesed pöörduvad apteekri poole muuhulgas näiteks kergemate nahaprobleemide, unehäirete, erinevat tüüpi valude, põletuse ja pisemate haavade muredega. See paneb apteekri kompetentsi igapäevaselt proovile: kas ta suudab inimese vajadusi kuulata ja analüüsida ning pakkuda parimat lahendust? Peab suutma, sest seda meilt oodatakse ning seetõttu oleme erinevate teenustepakettide arendamisega tegelenud juba 1,5 aastat.
Nende arengutega kaasneb apteekrile suurem vastutus ja koormus - ta ei ole enam ainult ravimi väljastaja, vaid kompleksne tervisealane nõustaja. Järjest rohkem peab apteeker tegelema abi otsima tulnud inimesega väga personaalselt - nõustama delikaatsete probleemide korral, olema empaatiline kuulaja ja asjatundlik nõuandja.
Mõned näited. Uuringute põhjal on aknest saanud väga levinud probleem, seda esineb kuni 40% täiskasvanutel. Tajudes tekkinud vajadust koolitasime oma apteekreid, et nad oskaksid tõsisemate dermatoloogiliste probleemidega patsientidele anda nõu nii ravi ajal kui ka ravivahelistel perioodidel.
Teiseks suureks valdkonnaks, kus vajadus professionaalse nõustamise järele kasvab ja järjest enam apteeki liigub, on haavaravi. Haavaravi toimub tänapäeval enamasti kodus ning seetõttu koolitasime oma apteekrid ekspertideks, kes oskavad anda pädevat nõu erinevate haavade puhul ja leida igale haavale kõige sobivama plaastri, puhastus- või hooldusvahendi.
Mööda ei saa vaadata ka sellest, et kaasaegse apteegi ülesanne on järjest enam teha ennetustööd ja terveks olemise propageerimist. Apteeker ei tohi tänapäeval mõelda vaid haiguste ravimisele, vaid terve olemisele ja terveks jäämisele ning pakkuma välja lahendusi. Seetõttu on mõnikord üllatav kuulda seisukohti, et proviisori asi on tegeleda ravimite müügiga ning muu tervisega seotud kauba müük on tüütu ja ebavajalik „pähe määrimine". See on iganenud arusaam apteekri ametist ja apteegi tööst.
