Kaine mõistuse kampaaniat oleks vaja
-Milles väljendub alkoholi mõju ujuma minnes?
Põhiline mõju seisneb selles, et inimene saab justkui julgust juurde. Alkoholi mõjul kiputakse oma võimeid valesti hindama. Näiteks hakatakse arvama, et suudetakse üle mõne jõe ujuda või tekib tunne, et mis see peakas ära hüpata ikka on. Alkoholijoobes inimene ei suuda end adekvaatselt hinnata. Tuntakse end vägevalt, julgemalt.
-Milline alkoholikogus on ujuma minnes ohtlik?
Isegi väike alkoholikogus põhjustab ajutise muutuse isiksuses. Inimene saab julgust juurde, tunneb end vägevalt. Kui juba pool klaasi vahuveini võtta, siis tekib juba teistsugune tunne. Kõik on ilusam, naljad on paremad.
Doosist sõltuvat, lävepakuefekti, siinkohal kindlasti tuua ei saa. Selline jutt, et pudeli õlut võib juua, kuid üle selle on ohtlik, pole õige. Tegelikkuses põhjustab igasugune alkoholi kogus väärkujutlust iseendast. Hakatakse arvama, et ujutakse hästi ja hüpatakse veel paremini.
Ohutut alkoholi kogust ujuma minnes ei ole. Kui inimene on väga raskes joobes, siis võib ta vees lihtsalt magama jääda ja ära uppuda. Selline on muidugi ekstreemne olukord.
Kõik need noorte meeste vettehüpped, mis on lõppenud raske invaliidistumise või surmaga, on aset leidnud väiksemas või keskmises joobes.
-Käesoleval aastal on Eestis uppunud 40 inimest, kellest suur osa oli alkojoobes. Mida sellest numbrist arvata?
See on Eesti kohta kohutavalt suur number.
-Mida peaks tegema, et see number väheneks? Inimestele ujumist õpetama?
Lapsed saavad üldiselt ju ujumisõpetust. Kooliprogrammides on tegelikult juba aastaid ujumisõpetus olemas olnud. Esmased oskused vee peal püsida, kui juhtub olema mingi eriolukord, on olemas.
Probleem on pigem alkoholipoliitika, alkoholi kättesaadavus. Näiteks noortekamp käib „bensukast“ läbi, võtab kasti õlut, minnakse kellegi suvilasse ja läheb pidutsemiseks. Iseenesest normaalne. Pidusid ikka peab tegema, kuid muret teeb alkoholi kättesaadavus ning väärkujutelm, mis tuleb reklaami vahendusel.
-Seega võib alkoholi kättesaadavuse ja uppumiste vahele võrdlusmärgi asetada?
Jah. Süüdi on massimeedia vahendusel tekkinud võlts kujutelm alkoholi kohta. Ründaksin alkoholi kättesaadavust, mida on küll piiratud ning sellele on soodus mõju, kuid alkoholi reklaam tuleks keelustada. See annab noortele toreda kujutluse alkoholi tarbimisest. Noor tahab ju samastuda reklaamitegelasega.
Massimeedia kaudu on teada kampaania, kus otsitakse seltskonnale kainet autojuhti. Samuti võiks olla igas seltskonnas ka selline „kaine mõistus“, kes ütleks, et sõbrad kuulge, nüüd aitab, enam ei lähe vette hüppama, sest asi läheb juba ohtlikuks.
