Seadusemuudatus on hea uudis nii lapsevanematele kui ka tööandjatele. Tean mitut väikeettevõtjat, kes on väga rahul, et noorte palkamine lihtsustub ja et alates maist pole enam seda „absurdset nimekirja” (ühe ettevõtja sõnad), mis paljud töövõimalused noortel täielikult välistas. Võimalik, et paljud ei teagi noortele kehtinud piirangutest ja peavad noori lihtsalt laiskadeks.

Tööinspektsiooni selgitus lehepoiste kannatuste kohta tekitas paljudes hämmingut, aga tegelikult öeldi seal seda, mille poole Eesti on mitukümmend aastat liikunud. Seadused on soosinud noorte vähest töötamist, justkui oleks eesmärk „toota” väheste oskuste ja kogemustega noori. Pahaks kodanikuks muutub sama noor alles siis, kui selgub, et ta ei leia tööd, ei ole ettevõtlik, vaid on nõrk ega sobi ka sõjaväeteenistusse.

Teisest küljest on tööinspektsioonil õigus. Nad on näinud küllalt tööandjaid, kes vilistavad töötaja õigustele, tervisele ja ohutusele, ning seepärast peab probleemidele viitama.