Me oleme praegu olukorras, kus suuremaid õppuseid nagu Kevadtorm ja Siil, ei saa me läbi viia ainult harjutusväljadel ja polügoonidel, ega ka laiemalt ainult riigile kuuluval maal. Kaitsevägi vajab harjutusteks tihti ka eraomanduses olevaid alasid, et enda võimeid testida. Seega peavad nii kaitsevägi kui ka Kaitseliit lootma kõikide elanike mõistvale suhtumisele ja tahtele riigikaitsesse panustada, lubades kaitseväelastel ja kaitseliitlastel omal maal Eesti kaitsmist harjutada.

Põhimõte kõlab lihtsalt, kuid olukorda sisse vaadates muutub kaitseväe tegevus üsna keeruliseks. Õppuste tarbeks peame alati omaniku käest luba küsima tema maa kasutamiseks, mis on täiesti arusaadav. Ja me teeme seda. Protsess ise on aga üsna töömahukas, sest kooskõlastuse saamiseks peame koguma maaomandit puudutavat infot erinevatest andmebaasidest, et lõpuks omanikuga otse suhelda.

Tsiviil-sõjalise koostöö meeskond püüab kõik kokkulepped teha võimalikult varakult enne õppuse algust. Samas aga võivad mõned läbirääkimised venida või olla omanikule üsna ootamatud, kuna näiteks õppus Kevadtorm ei ole rangelt ette kirjutatud stsenaariumiga. Üksusele ei kirjutata ette, mis kuupäeval ja mis kellaajal peab ta kuskil olema. Kõik sõltub antud hetkeks sõjamängus välja kujunenud olukorrast: üksuse ülemad peavad oskama ootamatutes olukordades vastu võtta õigeid otsuseid.

Aastatepikkune õppuse Kevadtorm või Siil tsiviilsõjalise koostöö korraldamine on näidanud, et valdav enamus maaomanikke on lahkelt nõus lubama Eesti sõdureid oma kinnistule. Täiesti arusaadavalt moodustavad siin erandi põllumehed, kes on oma maad õppuse Kevadtorm toimumise ajaks juba jõudnud ära harida ja täis külvata. Paraku on inimesi, kes mingil põhjusel põhimõtteliselt ei taha kaitseväelasi oma maal näha. Selliseid inimesi on kaitseväe poolt vaadatuna õnneks suhteliselt väike protsent.

Inimesi õppuste ajal ja selle järel kõige rohkem puudutav aspekt on kahjustuste tekkimine nii teedel, eramaadel kui ka riigimaadel. Kahjuks on see õppustega kaasnev tulem. Kui suurte ja raskete masinatega on maastikul 10 000 meest ja naist, siis kindlasti midagi juhtub. On see siis maha sõidetud elektripost või postkast, rohumaale tekkivad roopad või kahjustada saanud tee. Kõikide nende tagajärgedega tuleb tegeleda ja seda kaitsevägi ka teeb.

Tsiviil-sõjalise koostöö meeskond fikseerib kõik kahjustused, millest omanikud ja kaitseväelased ise teada annavad. Kuna õppustel osalevaid üksusi on palju ja tsiviil-sõjalise koostööga tegelevaid inimesi maastikul siiski vaid piiratud arv, on kindlasti kohti ja kahjustusi, mida me ei suuda fikseerida. Siin saavad inimesed ise meile appi tulla tekitatud kahjust teatades. Me tegeleme kindlasti nendega ja parandame ning kompenseerime kõik meiepoolsed kahjud. Protsess on pikk ja näiteks Siil 2018 kahjude hüvitamisega me tegeleme siiani ja see protsess kestab täpselt niikaua, kui kõik olukorrad on menetletud ja kahjud likvideeritud. Siin ei ole kompromisse.

Kaitseväe poolt vaadatuna on murekohaks asjaolu, et mõned inimesed pöörduvad oma murega enne ajakirjandusse kui meie poole. Ma võin kätt südamele pannes öelda, et selline viis asju lahendada ei kiirenda mitte kuidagi positiivse lõpptulemuse saavutamist. Sest isegi kui ajakirjandus kirjutab ja meile sellest teada ei anta, peame ikkagi omaniku üles leidma ja kahjud fikseerima. Ja see protsess võtab veel omakorda lisaaega.

Selleks, et kahju menetlemine ja lahendamine oleks lihtsam, palun inimestel võimaluse korral üles märkida üksuse nimetuse, kes kahjustuse tekitas või auto numbri, või ükskõik millise info, mis aitab meil kaitseväe või Kaitseliidu üksust tuvastada. Kahjuks pean ka siinjuures mainima, et on inimesi, kes proovivad kaitseväe käest saada hüvitust kahjude eest, millega kaitseväel mingit pistmist ei ole.

Kaitsevägi ja Kaitseliit on sunnitud ka edaspidi harjutusalade nappuse tõttu kasutama eraomanduses olevaid kinnistuid. Oleme juba ette tänulikud kõigile, kes meid oma kinnistul taluvad ja läbi selle ka omal moel riigikaitsesse panustavad.

Me teeme kõik endast oleneva, et maaomanikuga tema omandi kasutamine eelnevalt kokku leppida. Kuid juhul kui keegi näeb oma kinnistul sõdureid toimetamas, ilma et temalt oleks eelnevalt luba küsitud, siis palume mõistvat suhtumist ja vajadusel helistada telefonile 717 1900 või kirjutada aadressil mil@mil.ee.

Me kindlasti leiame mõlemat poolt rahuldava lahenduse.