KAIVO KOPLI: Bush tiibhaarangu all

Põhja-Korea diktaator Kim Jong Il mängib täispangale ajal, kui üha lähemale jõuab hetk, mil George Bush ja ilmselt ka Saddam Hussein avavad oma kaardid.

Kim mõistab, et USA ei saa endale lubada sõda kahel rindel ning sellest tulenevalt oletab, et just nüüd on paras aeg väljapressimiseks. Sest mida on Kimil vaja? Mõistagi välisabi reĻiimi püsimiseks ning lubadust, et Ühendriigid ei taotle selle sama reĻiimi vahetamist. Samas võib valeks hinnata ka USA reaktsiooni – kui sügisel ilmusid teated tuumaprogrammi jätkumisest Põhja-Koreas, vastas Washington majandusabi peatamisega. On see aga survevahend Kimi klikile? Vaevalt. Näljased põhjakorealased on juba ammugi harjunud rohtu sööma.

Seda ka sõna otseses mõttes.

Ja nii osutubki plindris olevaks hoopis Bush, mitte Kim. Tuuma‰antaaĻ Kaug-Idas nõrgendab USA-l ohuatmosfääri loomist Lähis-Idas. Ühendriikidel hakkab ka argumente nappima: ärpleva Kimi probleemi sobivat lahendada diplomaatiaga, samas kui peaaegu kodukassina nurruva Saddami kohal ripub Damoklese mõõk kõigest hoolimata.

Lõpuks võib peaaegu uskuma jääda, et Bushi kurjuse telg ongi olemas ning teeb koostöödki, sest Kimi avantüür võib anda hingetõmbeaega Saddamile.