Et vanaduspension saaks nelja aastaga 200 eurot tõusta, tuleb käivitada Reformierakonna majandusprogramm ja tekitada inimestes soov jälle Eestis makse maksta. Teatavasti sõltuvad pensionid Eestis 80% ulatuses sotsiaalmaksust ehk sellest, kui palju täna töötavad inimesed makse maksavad. Tänase valitsuse tulumaksupoliitika, mis karistab kõrgema maksuga ettevõtlikumaid inimesi, nende seas ka töötavaid pensionäre, on pensionikasvule otsene oht. Konjunktuuriinstituudi andmetel on ümbrikupalga saajate hulk Eestis tõusnud 8lt protsendilt 13le.

Lisaks pensionitõusule lubab Reformierakond eakatele järgmist:

1. Kaotame reeglid, mis maksustavad varasemast kõrgemalt tööl käivaid pensioniealisi.
2. Tõstame üksi elavate pensionäride toetuse keskmise kuupensionini ehk anname neile lisaks 13nda pensioni.
3. Taastame põhimõtte, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba,
4. Paneme töökassa tööle ka eakate huvides, et pensioniealistel, kes tahavad töötada, oleks selleks kõik võimalused.

Reformierakond lähtub oma eakatele suunatud poliitikates sellest, et vananemine on elu loomulik osa, mistõttu selleks tuleb valmistuda, ning sellest, et eakatel peab olema võimalik ühiskonnas aktiivselt ja teistega võrdväärselt kaasa lüüa. Peame oluliseks toetada kõiki tegevusi – liikumine, tervisejälgimine, osalemine huvitegevuses jm -, mis suurendavad inimeste vitaalsust ja paremat tervist. Peame oluliseks inimeste osalemist vastavalt oma võimetele ja tahtele ühiskonna- ja ka tööelus.

Meie hinnangul tuleb eraldi toetada just üksi elavaid pensionäre, sest just üksi jäädes on eakatel tihti eriti keeruline rahaliselt toime tulla. Praeguse 115 euro suuruse üksi elava pensionäri toetuse käivitas riik Reformierakonna eelmise valitsuse juhtimisel ja see on ennast igati õigustanud. Nüüd tahame me seda suurendada, et kaaslaseta jäänud pensionärid saaksid aastas 13nda pensioni juurde.

Reformierakond on alati oluliseks pidanud ka põhimõtet, et keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Juba pooleteise aasta pärast aprillis tõuseb keskmine pension üle 500 euro piiri ning suurel osal pensionäridest tuleb hakata selle pealt tulumaksu maksma. Meie plaan on taastada keskmise pensioni tulumaksuvabastus. See on üks samm, mis tagab, et pensionäride sissetulekud tõesti 200 euro võrra tõusevad.

Teiseks tuleb pensioniteemas rääkida pikast plaanist ehk neist inimestest, kes hakkavad saama pensionit aastate pärast. Meie suur eesmärk on see, et tulevikus oleks pensionile mineva inimese sissetulek pool riigi keskmisest palgast. Näiteks Soomes on keskmine pension täna 49% keskmisest palgast. Ent arvestada tuleb ka seda, et Soomes lähevad pensionile inimesed, kes selleks terve elu on saanud sääste koguda. Seda tuleb ka meil rohkem tegema hakata.

Kõigepealt me oleme väga vastu neile, kes ütlevad, et kohustuslik teine pensionisammas on halb ja tuleks kaotada. Vastupidi, kui vaadata, kus enamikul Eesti inimestel sääste on, siis need on peaaegu ainult teises pensionisambas.

Selleks, et pension oleks tulevikus pool keskmisest palgast:

1. Loome keskkonna, mis motiveerib erinevate säästmisvõimaluste teket
- teeme võimalikuks maksete vabatahtliku suurendamise II pensionisambasse,
- vähendame tööandja maksukoormat töötaja pensionisambasse panustamisel.
2. Toetame paindlikku pensionilemineku iga.
3. Kaotame ära pensionisammaste väljamaksete topeltmaksustamise, st pensionisammaste väljamaksed ei ole tulumaksuga maksustatud.
4. Taastame süsteemi, kus igaühe töine panus suurendab tulevikus tema pensioni.

Tänaste ja tuleviku pensionite kasvu aluseks saab olla mitte kellegi lahke lubadus, vaid kiirem majanduskasv ja targem majandus. Ülioluline on ka astuda samme selleks, et Eesti ühiskonna teadvusesse tuleks tagasi arusaam, et makse tasub maksta. See on meie oma riik, millele kahju teeme, kui maksuraha Lätti viime. Kui see inimestele kohale jõuab, on enam kui kindel, et pension tõuseb ka ilma erakorralise tõstmiseta järgmise nelja aasta jooksul 200 eurot.