Kallas: Tallinna linnavalitsus võiks oma majast välja kolida
Teil on ametialaselt niivõrd lai vastutusvaldkond, nagu seda on linnaehitus. Mis on teie lemmiklinn? Milline on linnakeskkond, kus on tõeliselt hea olla?
No tegelikult mulle meeldib Brüsseli elukeskkond. Natuke nagu Eestis – selline privaatne, palju rohelust, avaraid tänavaid, vaikust. Siin on niisuguseid piirkondi hästi palju, Eestiski on palju.
Arvan, et ka suurlinn on inspireerivam, kui seal on vaikseid kohti ja niisugust idülli, kus pühapäeva hommikul on vaikne jalutada. Manhattanilgi on sellised kohad olemas – aga mitte igal pool –, kus on inimlik mõõde.
Ka Tallinna kesklinn on mitmes mõttes üsna mõnus ringikäimiseks. Eks see kõik on seotud ka puhta õhu ja mõnusa loodusliku keskkonnaga. Autode väljalaskegaasi vingu sisse hingata on mõnda aega võimalik, aga ega see liiga mõnus ei ole. Kuigi tänapäeval lasevad autod seda vingu, mis haiseks lausa, ka juba väga vähe välja.
Ikkagi on mõnusam idülliline looduslik väike linn. Viljandi näiteks, midagi sellist võiks olla ideaalilähedane.
Samas, suurlinna võlud – ka kultuuri mõttes – on teistpidi nii suured, et peaks olema mingi kombinatsioon, kus väike Viljandi on ühelt poolt ja Pariis teiselt poolt kokku pandud. Oleks väga huvitav kombinatsioon.
Kas kõik see, millest räägite ja mis kehtib Brüsselis, kajastub ka Eesti arhitektuuripoliitikas, ehitusseandlusandluses? Või on Brüsseli ja Eesti arhitektuuripoliitika kaks täiesti omaette maailma, mida tuleb käsitleda eraldi?
Ma ei tea. Inimestel, kes Eestis neid seisukohti kujundavad, on samad ideed, aga alati on saatan peidus detailides, kuidas asju realiseerida.
Tallinna kesklinna osas on mul mõned ideed – võtke Vabaduse plats, kolige ametid välja kahest suurepärasest elumajast, millel on hing ja millel on jumet. Üks neist on see, kus on Moskva ehk Kultase kohvik – Elmar Lohk projekteeris selle.
Teine on Sachariase projekteeritud maja, kus on linnavalitsus. See on ju tegelikult ehitatud kui väga stiilsete korteritega maja. Kui Nõukogude võim selle üle võttis, siis väideti, et seal pole kunagi kortereid olnud, aga maja oli tegelikult ehitatud kortermajana.
Tooge Vabaduse platsi äärde elu tagasi. Bürood välja, elu tagasi. Eeldused heaks elukeskkonnaks on olemas, sest lähedal on Hirvepark. Ja sel moel hakkavad inimesed liikuma, nii et öösiti pole Tallinna kesklinnas enam õudne olla.
Kõige uhkemates ennesõjaaegsetes majades on bürood, ja see on – kuritegu on vast palju öelda – priiskav. Selliseid maju on terve rida, Saarineni maja näiteks. Heal korteril peab olema mingi karakter. Eesti aja lõpul, enne sõda ehitati väga palju luksuslikke maju, mille puhul on kritiseeritud, et korterid olid liiga pompoossed ja rikaste inimeste jaoks. Aga nüüd vaatad, et nendes on võlu.
Edasi loe Eesti Päevalehe homme ilmuvast ühiskondlik-poliitilisest ajakirjast Möte!
Homses Möttes veel:
-Vene kirjanik ja filosoof Vladimir Kantor arutleb Euroopa ja Venemaa igavese vastandamise üle
-Kas katsetused Euroopa tuumauuringute keskuses võivad kaasa tuua musta augu?
-Ajurakud, mis võimaldavad meil kaasa tunda
-Aadu Must on arhiividokumentidest leidnud tõestust eestlaste kangelaslikule ja kangekaelsele iseloomule
-Internet kaotab linnastumisega loodud anonüümsuse, arutleb sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste
-Depressiivsed Euroopa väikeriigid ja nende majandus
-Millega said hakkama jaaniööl Wimbergi novellikangelased?
