Kalle Kaljuste: PPA-nimeline eksperiment ei ole end õigustanud

Politsei ja piirivalve ühendamisega doonoriks tehtud piirivalve jookseb verest tühjaks, kuid ka politsei ei õheta vere juurdevoolust.

Eesti riigi julgeoleku seisukohast järjest ohtlikumaks muutuv politsei- ja piirivalveameti nimeline eksperiment on jõudnud tupikteele, kust tervena ja ühes tükis välja tulla on võimatu. Sõna võtma ärgitasid mind nii siseminister Hanno Pevkuri võime piiriküsimuses musta valgeks rääkida kui ka Raivo Aegi artikkel „Mind üllatab, et politsei- ja piirivalveametit tahetakse lõhkuda” (EPL 17.11). Samuti kahe eelmise siseministri – Ken-Marti Vaheri ja Marko Pomerantsi – meedias avaldatud piirivalveteemalised seisukohad. Kõigi nende ühine nimetaja on paraku teemast mööda rääkimine, valefaktide esitamine ja hämamine.

Näen sellel peamiselt kahte põhjust. Esiteks juba nukraks traditsiooniks kujunenud tõsiasja, et piiriturvalisuse olukorra vastu hakati siseministeeriumi ja valitsuse tasemel huvi tundma alles pärast seda, kui idapiirilt rööviti kaitsepolitseinik. Teine põhjus on sisepoliitiliseks järjepidevuseks muutunud erakondlik põhimõte, et poliitilisel tasemel tehtud vigu ei tohi mitte kunagi mitte mingil tingimusel avalikult tunnistada. Partei on eksimatu – see oli ka nõukaaja kirjutamata reegel.