Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 3
05.06.2018 12:50
1 korralik ja õige kirjutis.Vesi on tõesti põlvini ja jamast kõrini.
    Näita vanemaid (12) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 19:43
    Kui moderaator kustutab kommentaare, siis on tehase rahvale pähemäärimine ja raha eesti võimu ostmine.
    Kui kohava -polli vastaksid kommentaatorite küsimustele ja lükkkasid valeväited ümber, siis võib olla tegemist isegi hoolimisega.
    06.06.2018 12:09
    Kas te tõesti arvate, et Polli ja Kohava on tehase investorid ja tulevased omanikud??? kas te tõesti usute, et Eesti riik hakkab selle tehase pealt midagi teenima??? Selle tehase omanikku või nn investorit isegi ei mainita ja on rangelt salastatud. Sellest tehasest jääb Eesti riigile ainult reostus, Tartlastele solgitud Emajõgi ja tehase ümbruse olevatele inimestele haisev õhk.....kõik, muud ei midagi. Kasum viiakse Eestist välja, tööjõud tuuakse sisse kusagilt Ukrainast, sest nemad on nõus 400 Euro eest tööd tegema. Ja vaatamata Tartu ja kõigi valdade vastuseisule valitsus jätkab nn."Polli-rahaga uuringuid"(tulemus ette teada/garanteeritud!) - ja ei võta teisi piirkondi üldse arvesse tähendab seda, et valitsus on altkäemaksu vastu võtnud ja enam keelduda ei saa....muud põhjust pole. Libainvestorid ei ole nõus mingite muude alternatiivsete kohtadega tehase rajamiseks...
    10.06.2018 23:55
    Teevad samamis tehti pankkadega ,müügiks välismaalastele. Kuulu järgi soomes planeeritakse nelja sarnast tehast hiina osalusega, india kapital ka soomes ettevõtteid omandanud. PollidelKohavatel sama plaan, puidu väärindamine ja lisaväärtuse loomine niisama mulli puhumine, eesti saab vaid reostuse ja haisu PollidKohavad multimiljonärideks, säärane ahnus ja eesti mahamüümine. Saaksid raha et kärvata kusagil rikkurite linnaosas väljamaal ja mutt.
05.06.2018 12:51
Nii rumalat iba pole ammu lugenud. Täielik võhik.
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 14:41
    küll põhjuse leiab, nii et ärgu ähvardagu siin midagi.
    05.06.2018 14:53
    pollid- kohavad võimad valitsuseliikmetelt kui eraisikutelt kahjutasu nõuda, rahva vastuseis pole valitsuliikmetele ette teada.
    Rahvas küll ei pea pollidele- kohavatele oma arvamust veel kinni maksma, või kavatsevad pollid- kohavad eestist ära kolida, et end rahva vastu üles sätivad?
    keegi
    05.06.2018 20:39
    võivad pollid-kohavad riigilt kahjutasu nõuda "õigustatud ootuste" rikkumise eest.
    keegi: Kas neil kohevatelt polladelt on miski käest võetud? Meil on siin õigustatud ootus, kui kodud võeti käest, vaat see on nagu kaotus. Nüüd siis: Kas mingi ministeeriumi ametnik jäi oma sugulasele võlgu või... Raiskade banaania. Juba nagu pisike korrumpeerunud Ukraina enne Maidanit.
Kommentaar eemaldatud
05.06.2018 12:53
Asjatundmatu kirjutise kohta ei saa kohe kuidagi öelda õige. Autori antud pealkiri sobiks väga hästi iseloomustamaks tema enda kirjutist ja teemakäsitlust. Ühe tehase jaoks on vett piisaval määral ning puht kogemuslikult saab öelda, et üleüldine vee kvaliteet Emajões paraneb seoses tugevama seire ja puhastusega. Täpne olukord vajab uurimist. Iseenesest on oht, et selle tehase luhtumine hirmutab enamik suuremaid investeeringuid Eestist ära ja unistus jõukamast Eestist jääbki vaid unistuseks. Mõelda on vaja, mitte tunda.
    Näita vanemaid (10) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 17:01
    Tehasevastased riigivaenulikud mõjuagendid tuleb paljastada. Soome tootmist ei saa tõeati eeskujuks tuua, sest Eesti tehast tuleks enamikust Skandinaavia omadest moodsa. Korduvalt on ka õeldus, et kui saastet piisaval madalaks timmida ei saa, siis tehast ei tule. Aga kas pooleajulised pookallistajad kuulavad? Korduvalt on ka öeldud, et moodsad tselluloositehased ei haise, see on fakt. Miks lubatakse räigete valede jätkuvat publitseerimist? Kes vastutab?
    iga inimese vastutus tuleks konkretiseerida
    05.06.2018 19:22
    ... 05.06.2018 17:01/ Kes vastutab?/

    See on väga hea küsimus. Kes vastutab,kes vastutab....see hulk eesti rahvast vastutab, kes eestimaal elab. Ja et see VASTUTUS oleks täpsemalt kõigil teada ja üheselt selge--- tuleks e- valimised lõpetada ja valimisõigus taastada vaid valimisjaoskonnas.
    Kui inimene ei ela eestis (mistahes põhjusel), siis miks peaks tal olema valimisõigus? Ja kui eestis hoolid, siis saad nelja aasta jooksul ka korra eestisse tulla ,et valida.
    05.06.2018 20:45
    Tehasevastased riigivaenulikud mõjuagendid tuleb paljastada.
    keegi: Isegi est-fori mölas on kirjas, et haisuseid päevi on lubatud aastas maksimaalselt 54. See tähendab, et tehas haisutab päris jäledalt kümnete kiltide kaugusele ümbruskonnas. Tegelikult, kui aus olla siis neid päevi tuleb rohkem, terve kolmandik aastast hAISEB KASSIKUSE JÄRGI kilomeetrite raadiuses, kuidas tuul siis puhub.
05.06.2018 12:54
Järjest jaburamaks läheb, artiklit lugedes jääb mulje, et Soome on ikka sellise kliima ja sademetehulgaga nagu Soome seda on aga Tartu ümbrus on lausa võrreldamatu :)?
Võrreldamatu tähendaks, et Tartu kandis oleks aastane sademete hulk umbes sama pisike nagu Sahaara kõrbes :) hakkab juba hõberemmelga kaitsjate tasemele jõudma
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 14:41
    Artikli autor on isegi veel sõna otseses mõttes "pinnapealne", kuna võrdleb ainult veekogude pindala. Tegelik vee hulk erineb veel rohkem kuna Soome järved on palju sügavamad. Võrtsjärv võib tunduda suur järv aga keskmine sügavus on vaid paar-kolm meetrit. Skandinaavia põhiline mageveeallikas on Lapimaal talve jooksul maha sadanud lumi, mis suurtes veesüsteemides mere poole voolab. Meil ei olegi mõtet võrrelda võrreldamatut.
    05.06.2018 14:47
    kuhu kästakse, ümmargune asi ju teine.
    15.06.2018 22:33
    Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur.

    Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.

    Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.

    Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.

    Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.

    Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.

    Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.

    Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.

    Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.

    Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.

    Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.

    Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.
05.06.2018 12:54
Kus palgad nagu Soomes!
Alates 2500-4500 euroni!
Miks Tartlased ei taha raha teenida???
    Näita vanemaid (9) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 14:58
    Lubavad Soomega võrdväärset palka!
    05.06.2018 15:27
    Soomlased saavad kõrgemat palka maksta, sest nad on soovinud tootmispõhist ühiskonda ja omamaiseid kõrgtehnoloogilisi tehaseid.
    05.06.2018 19:32
    Tehase investorid! 05.06.2018 14:58 /Lubavad Soomega võrdväärset palka!/
    Tuleviku lubadusi annavad vaid sovjeedid.
    Tegelik elu eestis näitab siiski seda, et tööandjad kalkuleerivad väga täpselt ....selle ameti keskmine palgatase on eestis niipalju, ükski tööandja rohkem ei maksa, olgu see tööandja või puhtalt orienteeritud näiteks põhjamaade välisturule (sealt ju arvestus kõrgema palga pealt).
05.06.2018 12:54
Võtaksin ka oma seisukoha, kui tselluloositehase vastu või poolt ütleks välja pädev komisjon vastavate uuringute tulemusel. Igasugused poliitikud, muusikud, kirjanikud jm tegelinskid (ka ajaloolased) räägivad vaid emotsioonide, arvamiste (mitte teadmiste) ja hetkekasu põhjal.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    05.06.2018 13:45
    mofo, ükski keemiatehas ei ole reostuseta, selleks pole uusi uuringuid vaja.
    Pealegi, uuringud maksab kinni arendaja, mitte riik. Kes maksab, tellib ka muusika.
    05.06.2018 13:49
    Uuringud ei ole emotsionaalsed.
    Uuringud ongi konkreetsed.
    Konkreetsete uuringutega on selgeks tehtud ammu, et emajõgi ja peipsi on kriitilises seisus.
    Soomega ei pea võrdlema vaid jõgede hulka ja suurust. Soomes on palju puhta veega jõgesid, põhja soome on alati hõredalt asustatud olnud.
    Isegi venemaaga on leping peipsi vee puhtuse hoidmise, mida veel hoida on, osas, EList rääkimata.
    Tehase vastu ei räägi emotsionaalsed kunstitegelased vaid teadlased ökoloogid.
    Kusjuures teadlased ökoloogid käisid ka valitsusele sellest rääkimas just.
    Emajõe ääres on üle tuhande aasta inimasustus, sellepärast jõge enam päris puhtaks ei saagi. Soomes on tehased rajatud puhta veega jõgede äärde, mis saaste välja kannatavad. Emajõgi ei kannata
    05.06.2018 14:52
    Tallinnas olemas--kui Viimsi ,,Kallase,, poolt tuul!
05.06.2018 12:55
ju võrrelda inimesed on harjunud võrdlema end teistega, seda ei saa välistada

eesti inimesed on alati iga uuenduse vastu isegi kui see neile kasu toob, peamine on olla vastu ja vastanduda
05.06.2018 12:55
Kommunistidele meeldib Soome näide, kuna nad tahavad et Eedti oleks samasugune Vene oblast :D
05.06.2018 12:56
Ehitage see tehas juba valmis!!!
05.06.2018 12:56
Pole meil üldse mingit tööstust vaja, oleme nüüd ise saksad, las Soome, Saksa, Prantsusmaa oma tehastega ennast mürgitavad, või siis Ida-Viru, seal on ju venelased, meie aga teenime e-riigiga. Ameeriklastele maksame veel juurde. Inglased ei tahtnud ju isegi PIGS riike toita, meist rääkimata
05.06.2018 12:56
Klassikaline emotsioon ja demagoogia. Võrreldakse võrreldamatuid andmeid. Eesti metsasus on siiski üle poole maismaast, autori poolt välja toodud number 42 ei ole kuidagipidi õige, ilmselt on lugupeetav viidanud tõsiteaduslikule allikale nimega delfi arvamusartikkel, aga eks kui piisavalt palju valeväiteid ristviidata võib tõesti luua oma tõe, või vähemasti kuvandi kui tõest.
Ja mis puudutab veerikkust, selliseid tehaseid on kesk-euroopas ka väga väikeste jõgede ääres, võtame näiteks Austria, kus on samuti umbes pool maismaast metsa all, mis on kusjuures palju raskemini kättesaadav ja väikesed mägijõed ja ei ole probleemi sinna teha tselluloositehas ja kõrval omada väga head elukeskkonda.
    05.06.2018 13:27
    selline jess-mees oled, siis anna neile pededele nõu, et nad tehase Valgas püsti paneksid - sealt jookseb Pedeli oja läbi.
    05.06.2018 14:57
    mere asus on aga 25% väiksem!
    Oravad kinkisid WEB fondi avalikustamise eest suure merepiiri VENEMAALE!
    05.06.2018 20:49
    Eesti metsasus on siiski üle poole maismaast
    keegi: Räägid metsast või metsamaast? Võsastunud lageraie platse-tihnikut, mida korrumpeerunud Rootsi meetodi järgi arvutatakse metsaks on ehk üle poole. See pole enam raiutav metys korralikuks saematejalitööstuse vajaduseks. Sobib küll solgikeetmiseks.
05.06.2018 12:58
Oh issand, sa näed ja ei mürista.
Kõigepealt võiks siis lugupeetud ajaloolane kirjutada essee teemal, miks meilt igal aastal just nendesse Rootsi ja Soome tselluloositehastesse viiakse miljoneid kuupmeetreid ümarpuitu. Mets lihtsalt raiutakse maha ja transporditakse laevaga Soome/ Rootsi. Kuidas see on küll võimalik, kui ajaloolase arvamuse järgi ju meil endalgi metsa vähevõitu.
Siis võiks mõtiskleda selle üle, kuidas Euroopas need tehased toimetavad. Isegi riikides, kus rahvastikutihedus on kordades suurem, kui Eestis ja puhta vee varud ilmselt inimese kohta oluliselt väiksemad, kui meil.
Lõpuks võiks välja pakkuda alternatiivid, kuidas ja mismoodi seda suuremat lisaväärtust loovat tööd siis ikkagi luua? Mingid riigi eelarvest raha saavad mtü-d võivad ju olukorraga rahul olla, kuid kuidas ikkagi suurendada riigieelarve tulusid näiteks 10%?
Kui eelmine valitsus oleks natukenegi tõelistest välisinvestoritest hoolinud, siis oleks meil Kundas ammu lisaks puitmassi tehasele nii tselluloosi- kui paberitehas. Eksport oleks tõenäoliselt nii mõnegi prostendipunkti võrra suurem, tööjõumakse laekuks veelgi rohkem, rääkimata töö andmisest teistele sektoritele - transport näiteks.
Võib-olla oli ettevõtjate plaan seda tehast eriplaneeringu kaudu ajada tõesti liiga ülbe. Aga selliseid investeeringuid on meil ju vaja. Või arvamegi, suure osa puidu eksport töötlemata kujul või siis hakke ja pelletina tõstab kuidagi elatustaset? Maju ja mööblit tehakse ka, kuid seda haru ei toeta keegi. Küll aga on nii pelleti, kui hakkpuidu tootmine ülimalt kasumlik taastuvenergiatoetuste valguses. Oleme tekitanud olukorra, kus mööbliks, majadeks, vineeriks pole mõtet puitu eriti teha, küll aga on ülimalt kasumlik pelleti ja hakkpuidu tootmine, mis hiljem lihtsalt ära põletatakse.
    05.06.2018 13:11
    ok, pellet ja hakkpuit põletatakse ära, tselluloosist tehtud WC-paber kasutatakse ära. Mis vahet.
    05.06.2018 13:28
    Ja sa arvad et kui Eestis on tehas siis puidu väljavedu väheneb? Naiivitar! Väljavedu jääb samale tasemele(ega siis praegused vedajad ei taha ju tulusast otsast loobuda) aga riigisisene raie tõuseb veel kordades!!!
    05.06.2018 14:29
    kui kõik katlamajad hakkepuidule üle viidi, siis nimetati seda kah innovatsiooniks ja julgeolekuohu minimaliseerimiseks. vene gaas on halb, teadagi! Mis hakkab maksma hakkepuit kui kogu eesti mets tselluvabrikusse aetakse?
05.06.2018 13:00
Lihtsalt märgin ära, et kui Soomes on metsa ca 67% ja Eestis ca 42% siis on sisuliselt ebakorrektne öelda, et "Eestis on metsa 42 protsenti (mis on] poole vähem kui Soomes".
Kuna lähtekohaks võeti Soome, siis on õige öelda, et Eestis on metsa ca kolmandik vähem kui Soomes. Alternatiivina saab ka öelda, et Soomes on metsa 50% rohkem kui Eestis (kui tahekatse just poolega/50% opereerida).
Humanitaar või reaal, aga protsendid peavad õigesti jooksma, sellepärast neid keskkoolis (ja varem) õpitaksegi.
    05.06.2018 15:57
    Räägi, kust on sinu andmed, et Soomes on metsa ca 67%? Statistiliselt võib see isegi õige olla, kuid üle kolmandiku Soomest on selline tundra, kus kasvab hädapärast vaid 1-1,5m kõrgune võsa (ja see ei kasva kunagi metsaks). Meil Eestis seda metsaks ei loeta.
05.06.2018 13:01
Soome saadik teenib 60 % tavalise kassapidaja palgast rohkem!
Paneks nüüd meie võrdluse kõrvale!!!
Soomes on riigi teenistuja palk kordades väiksem kui erasektoris!
Nagu öeldakse -töö on leib on pikk aga peenike--puudub pankroti oht!
Meie lipslased aga teenivad pikka ja prisket palka!+ igasugused lisa hüved!
Ja see kõik on pandud maksumaksja õlgadele!
    05.06.2018 13:32
    miks meie ettevõtted ei maksa kasumilt maksu? Terve Euroopa teeb nii! See sunniks hõlptulu saajaid "ettevõtjad" töötajatele palka maksma.
    05.06.2018 14:01
    Oskab. Sest see on üks väheseid valdkondi mida kesksotsid pole veel ära mämmida suutnud. Kas keegi arvab, et välisettevõtted hakkaksid Eestisse mingit maksu maksma? Välisinvestot annab iseendale siia tehtud ettevõttele laenu ja see ettevõte, nt tselluloositehas, maksab kogu oma kasumi välisinvestorile pühaks maksuvabaks laenuintressiks ja jääb veel võlgugi. (Mida riigiabiga kaetakse)
    05.06.2018 14:20
    küsiksin veel, sina ju teadja: mida meie pensionäridena ja pojad väikeettevõtjatena ja nende lapsed ja lapselapsed oma eluvõitlustega seotud, mida meie saame? Praegu on Emajõgi suht puhas, on mets ja metsa sees elamud. Eestlane vajab ruumi! Jõukaks tavainimene niikuinii ei saa. RB on niigi üks lõhkuja. Välisettevõtjatel ükskõik meist ja me maast, nende jaoks tallermaast.
05.06.2018 13:03
Eestis on pinnavett ülearu. Iga ajaloolane on nüüd olude sunnil veemajandusspetsialist.
05.06.2018 13:03
Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel on Eesti metsasus aastail 2000–2010 51%
40% on 30% suurem mitte 10% vaid 33% võrra. Soomes on paljud metsad Lapimaal. Ilusad vaadata aga puitu sealt ei saa.
05.06.2018 13:04
Ving,ving ving, miks sellist jama avaldatakse? Soomlased teevad ja suudavad meil ainult tühikargajate vingumine kajab. Pole nagu Soome keskkond nahka keeratud, kuigi palju tehaseid. Üksteisel juukseid lôigates ja puid kallistades ei ole vôimalik jôukaks saada.
05.06.2018 13:05
Täiesti jabur jutt. Mis moodi meil alla sadav vesi siis merre jõuab? Jõgedes voolava vee hulk sõltub sademete hulgast. Soomes peaks sellisel juhul olema kordades rohkem sademeid ruutkilomeetri kohta kui Eestis. Tundub, et iga ajaloolane on hakanud ennast pidama loodusteaduste eksperdiks.
05.06.2018 13:09
Oot kohe tulevad kõik need ehitajad ja koristajad kes soomes töötavad ja räägivad sulle kuidas asjad tegelikult olema peaks.
1 2 3
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega