Kalle Merusk: prokuratuuri on veel vara saamatuses süüdistada

Kuigi maadevahetuse asjas mõistis maakohus kahtlusalused õigeks, ei maksa selle põhjal veel üldistada, et prokuratuur ei suuda tippadvokaatidele vastu seista, leidis TÜ õigusteaduskonna professor Kalle Merusk.

-Maadevahetuse protsess päädis esimese astme kohtus õigeksmõistmisega. Kuidas hinnata sealjuures prokuratuuri tööd?

Seda on ilma konkreetseid asjaolusid teadmata raske hinnata. Uurimise kestvus sõltub asja keerukusest. Ilma neid materjale nägemata on keeruline öelda, kas menetlus on kogu selle aja kestnud või on olnud ka mingei pause.

-Teatav halvakspanu prokuratuuri töö suhtes pole siis põhjendatud?

Rahva õiglustunne on üks, kuid konkreetsed asjaolud ja õiguslikud regulatsioonid teine asi ning need kaks asja ei pruugi alati kokku minna.

-Kui kohus ütleb, et tõendeid on kogutud ebaseaduslikult, kuid kapo ja prokuratuur eitavad seda, siis kus kohas paikneb tõde?

See on järgmiste kohtuastmete, eelkõige ringkonnakohtu ülesanne välja selgitada. Praegune lahend ei tarvitse pidama jääda. Prokuratuur esitab apellatsioonkaebuse ning kaitsjad esitavad oma argumendid.

-Kas see mängis maakohtu otsuse kujunemise juures märkimisväärset rolli, et kahtlusaluseid kaitsesid Eesti tippadvokaadid?

Muidugi. Oleneb ju kaitsjate kvalifikatsioonist, kuidas nad oskavad materjale esitada ja vaidlustada prokuratuuri poolt esitatud tõendeid. Lähtudes kohtu otsusest, saab öelda, et kaitsjad on suutnud oma seisukohti paremini põhistada.

-Kas saab öelda, et prokuratuur on sellistes suurtes asjades tippadvokaatide vastu lihtsalt jõuetu?

Selle esimese kohtuastme lahendi põhjal selliseid suuri üldistusi kindlasti teha ei saa. Kui asi jõuab riigikohtusse ja saabub lõplik lahend, siis saab mingeid üldistusi teha.

-Kas on mingi üldine rusikareegel, mil määral esimese kohtu astme otsused järgmises astmes ümber muudetakse?

Ega siin mingit reeglipärasust on raske välja tuua. On nii ja teisit läinud. On jäänud lahendid pidama kõigis kolmes astmetes ja on muudetud ka. Mingit sellist tendentsi küll ei ole, et enamus esimese astme kohtulahendeid lähevad hiljem ümbertegemisele. Kõik oleneb ikkagi igast konkreetsest juhtumist.

-Mil määral võib maakohtu otsus maadevahetuse muutuda? Kas võib juhtuda, et hiljem mõistetakse kõik kahtlusalused süüdi?

Jah, selline variant on ka võimalik.

-Kas maadevahetuse asi lõppeb ringkonnakohtus või minnakse riigikohtuni välja?

Ilmselt jõuab see riigikohtuni välja. Omaette küsimus on see, kas riigikohus võtab selle menetlusse või mitte. See oleneb omakorda ringkonnakohtu lahendist.