Kalle Muuli üleskutse töötukassale: pagulased tuleb suunata kevadistele heakorratöödele

Eestisse toodud kvoodipagulased pole enam kui aasta jooksul leidnud püsivat tööd ega õppinud ära hädapäraseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. See näitab, et nende kohanemine siinse eluga kulgeb väga vaevaliselt ega vasta ootustele.

Kui inimene on pikalt töötu kaotab ta tööharjumuse ja kutseoskused. Koduseinte vahele sulgumine teeb raskemaks eesti keele omandamise, mida saab hästi teha just töökaaslastega suheldes. Töötu enesehinnang väheneb ega aita kuidagi kaasa sellele, et pagulastest saaksid Eesti ühiskonna tublid ja seaduskuulekad liikmed.

Seepärast kutsun töötukassat ja kohalikke omavalitsusi üles kaasama Eestisse toodud töötuid pagulasi kevadistele heakorratöödele. Tööturuteenuste seadus lubab töötukassal suunata töötuid avalikele töödele, mis ei nõua kutse- ja ametialaseid oskusi. Selleks peab sõlmima kohalike omavalitsustega vastavad lepingud.

Kuna suunamiseks on vajalik töötu nõusolek, siis saavad pagulased avalikel töödel kaasa lüües näidata, et nad tõesti soovivad panustada Eesti ühiskonda ja olla selle täisväärtuslikud liikmed. Eesti ühiskonnas ootuspärase soolise võrdõiguslikkuse rõhutamiseks tuleks kindlasti kaasata ka töötuid pagulasnaisi.

Sel kombel võidaksid kõik. Pagulased saaksid kevadisi tänavaid ja parke puhastades virgutada oma tööharjumusi, õppida eesti keelt ja teenida ka veidi raha, sest avaliku töö eest tuleb maksta tasu, samuti võimaluse väljendada tänulikkust maa vastu, mis on neile hädas appi tulnud ja peavarju pakkunud. Eesti saaks veidi puhtamaks ja ilusamaks paigaks ning arvatavasti paraneks avalikes kohtades Eesti heaks töötavaid pagulasi nähes ka kohalike suhtumine neisse.