Kalle Palling: e-residentsusest rääkides lähevad välismaalased põlema
E-residentsusest on kahe aastaga saanud kõige edukam rahvusvaheline riiklik IT-projekt. Et seda edu ka teiste riikide ees hoida, tasub meie heasse ideesse julgelt investeerida, kirjutab Kalle Palling.
Sageli küsitakse, mis siis ikka on need põhjused, miks inimesed hakkavad läbi e-residentsuse äri ajama. Põhjuseid on palju.
E-residentidest kaks kolmandikku on liitunud selleks, et Eesti kaudu äri ajada, kolmandik on oma sõnul lihtsalt e-Eesti fännid. Eestis registreeritud osaühing ja pangakonto võimaldavad ligipääsu finantsteenustele nagu veebipõhine maksevahendaja PayPal ja seeläbi saavad ka arenguriigid vastu võtta makseid välisvaluutas.
E-residentsus annab ligipääsu Euroopa Liidule ehk maailma suurimale ühisturule. See ei ole lihtsalt ärikeskkond, vaid 21. sajandi digitaalne ja avatud riik, millega koos äri ehitada on uuendusmeelne ja strateegiliselt tasuv.
Kohtusin värskelt Prahas sealsete e-residentidega. Kõlama jäi sõnum: kõik neist on valinud e-residentsuse selleks, et keskenduda oma põhieesmärgile ehk äritegevuse laiendamisele, mitte erinevate riikide ärisüsteemide selgekstegemisele. E- residentsus annab neile selle võimaluse.
Teen iga kuu kaks-kolm esinemist rahvusvahelistel IT-konverentsidel. E-valitsemisest rääkides kuulajad elavnevad, aga e-residentsusest rääkides lähevad kuulajad "põlema". Usun, et läbi e-residentsuse on võimalik ka Eesti e-valitsemise kontseptsiooni oluliselt kergemini müüa. Fakt, et esimese paari aastaga on Eestil juures üle 15 300 e-residendi 136 riigist, kellest pea tuhat on loonud siia juba uue ettevõtte, tõestab, et globaalse e-riigi ideel on meeletu potentsiaal.
Saame juurde tegusaid e-eestlasi
Mida Eesti sellest võidab? Kindlasti on üks võit see, et saame juurde tegusaid e-eestlasi. Keskmine e-resident on 35-aastane mees, kes valdab hästi inglise keelt, mõistab tehnoloogiat ja tegeleb internetiettevõtlusega, müües veebis teenuseid või tooteid. Ta kliendid on kogu maailmast, tihti tuleb ette reisimisi või erinevates riikides elamisi, seostades end kodanikuna vähem ainult ühe riigiga. Taotluste TOP 10 edetabelit juhivad riigiti Soome (17%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (6%), Ukraina (5%), Suurbritannia (5%), Itaalia (5%), Saksamaa (5%), Läti (3%), India (3%) ja Prantsusmaa (3%).
Kui veel rääkida numbrites, siis e-residentsuse kasu võib jagada kolmeks: otsene maksutulu, nn uus raha läbi teenuste tarbimise ning kaudne kasu läbi tugevama Eesti brändi. Kuigi Eesti on rahvusvaheliselt ehk kõige tuntum just e-riigi kuvandi poolest, siis otsese tulu arvutamine läbi turismi ja investeeringute tõusu on keeruline ja selle jätame hetkel välja.
Maksuameti andmete põhjal analüüsiti 870 e-residendi asutatud ettevõtteid ja seda, kui palju tasuti ühe ettevõtte kohta esimesel aastal makse. Keskmiselt oli see ligi 165 euro eest kuus. Teame seda, et 95% loodud ettevõtetest on täna nn ühemehefirmad. Lisaks teame seda, et üle 90% ettevõtetest on sõlminud igakuise lepingu Eesti ettevõtetega, kes pakuvad ettevõttele aadressi, finants- ja maksunõu või muid toetavaid teenuseid. Nende teenusepakkujate kõige populaarsem kuutasu on 85 eurot.
See teeb ühelt e-residendi ettevõttelt kokku investeeringu vähemalt 250 eurot kuus Eesti majandusse. Tänase tuhande asutatud ettevõtte kohta tähendab see aastas kolme miljoni eurost investeeringut. Kui enam ühtegi e-residenti juurde ei tuleks, siis 15 000 e-residendiga luuakse hinnanguliselt 7500 ettevõtet, mille kolme aasta tulu Eestile on 67 miljonit eurot ning arvukalt uusi töökohti nende teenindamiseks. Trendid aga näitavad vastupidist ja huvi e-residentsuse vastu aina kasvab. Samuti kasvab erasektori huvi pakkuda meie e-eestlastele suuremat valikut teenuseid.
Kui kahel viimasel aastal oli peamine rõhuasetus seadusemuudatuste läbiviimisel, klientidele vajalike toodete ja teenuste väljatöötamisel ja partnersuhete arendusel, siis järgmisel aastal soovib e-residentsuse meeskond keskenduda müügile ja turundusele.
Jätkuvalt on vaja osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, tutvustada programmi meedias ja sotsiaalmeedia kanalites ning arendada koostööd rahvusvaheliste eraettevõtete ja organisatsioonidega. Teenus areneb, muutub mugavamaks ja kättesaadavamaks. Ees ootab e-residentsuse esinduspunktide laiendamine koostöös viisakeskustega. Välja tullakse kolme e-residentsuse alamprogrammiga: ambassador program (fännidele), partnerships program (partnerettevõtetele) ja community program (linnadepõhised keskused). E-residendi kaardi kehtivusaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele aastale koos riigilõivu summa vähendamisega. Taotluste läbivaatamine muutub kiiremaks ning samamoodi areneb automatiseeritud e-residentide eel- ja järelkontroll.
Sada eurot, viis residenti
Statistika näitab, et sada investeeritud eurot toob Eestile viis e-residenti. Nendest viiest vähemalt üks asutab ettevõtte, mis tähendab, et iga sada eurot toob tagasi aastas minimaalselt 3000 eurot. Sellise tootlusega investeeringut ei pruugi jaguda aastateks, sest ühelt poolt kaob selle uudsus, teiselt poolt tulevad teised riigid oma pakkumistega järele. See lisaraha on hädavajalik e-residentsuse projekti meeskonna laiendamiseks, et turundus- ja müügitegevus valitud sihtturgudel oleks tõhusam.
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta riigieelarve muudatusettepanekuna e-residentsuse programmi järgmise aasta eelarvet ühe miljoni euro võrra ehk kokku 1,8 miljoni euroni. Nagu on öelnud peaminister Jüri Ratas — head ideed ei ole üleliigsed mitte kunagi. Pole vahet, kas need tulevad koalitsiooni või opositsiooni poolelt. Toetan avatud valitsemist. Loodetavasti ei ole üleliigsed ka need e-residendid, kes meid kümne miljoni eesmärgist lahutavad.
