Kalle Palling: just Eesti-sugusel väikeriigil on Euroopa Liidu nurjumisest enim kaotada

 (56)

Kalle Palling: just Eesti-sugusel väikeriigil on Euroopa Liidu nurjumisest enim kaotada
Kalle PallingFoto: Tiit Blaat

See, kui Euroopa Liit võtab ette palju, aga teeb ära vähe, paneb kodanikke pettuma ja Euroopa Liitu võõrastama, rääkis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling täna parlamendisaadikutele peetud kõnes. Eesti Päevalehe arvamusveeb avaldab Pallingu kõne täismahus.

Kallid kolleegid,

On suur au kõnelda täna siin teie ees riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel ning teha seda hetkel, kui meid lahutavad ajaloolisest Eesti esimesest Euroopa Liidu eesistumisest vaid 256 päeva.

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Oli tohutu õnn, et Teise maailmasõja järgselt – ühe meie kontinendi ajaloo pimedaima ajastu lõpul – leidus Euroopas poliitikute hulgas ka riigimehi, kelle visioon ulatus kaugemale kui vaid homne päev ja järgmised valimised. Just nende nägemus ja visa töö panid aluse Euroopa Liidule, ilma milleta on meil tänapäeva Euroopat ülimalt raske kui mitte võimatu ette kujutada.

1954. aastal Bundestagi ees kõnet pidades ütles tollane Saksamaa kantsler Konrad Adenauer: “Euroopa ühtsus oli algselt vaid väheste unistus, sellest sai aga paljude lootus ning täna on see meile kõigile hädavajalik.” Nüüd – 62 aastat hiljem – neid sõnu Eesti parlamendi ees lausudes on nende sõnum ja kaal jätkuvalt oluline.

Samal teemal:

Siiski leiame ennast täna aga situatsioonist, kus üha enam poliitilisi jõude üle Euroopa püüavad odavat populaarsust loosungitega, mis väidavad, et justkui oleks Euroopa Liidu idee oma „parim enne“ tähtaja ületanud. Kahjuks ei ulatu nende visioon homsest päevast ja järgmistest valimistest palju kaugemale.

Eesti huvides oli, on ja jääb tugev, ühtne ja koostööaldis Euroopa. On öeldud, et Euroopa Liit on justkui Eesti elukindlustuspoliis. Pärast tosin aastat liikmelisust, on see jätkuvalt nii. Euroopa Liit on meie majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku garant. Me ei tohiks hetkekski unustada, et just Eesti sugusel väikeriigil oleks Euroopa Liidu projekti võimalikust nurjumisest kõige enam kaotada.

Hea riigikogu,

Euroopa Liidu asjade komisjoni ülesandeks on hoida kätt pulsil olulistel arengutel, mis ühenduse ja seeläbi ka Eesti käekäiku mõjutavad. Euroopa Liidu asjade komisjoni aasta on olnud töine. Tahaksin siinkohal tänada ka komisjoni liikmeid nende pühendumise eest. Aitäh teile!

Viimase 12 kuu jooksul oleme korraldanud mitmeid avalikke kuulamisi, mõttehommikuid ning kohtumisi ekspertide ja diplomaatidega. Teemadering on olnud ääretult lai ulatudes rändekriisist jagamismajanduseni.

Mõistagi oleme väga tähelepanelikult jälginud ka arenguid Ühendkuningriigis. Viimase lahkumine Euroopa Liidust tähendab meie jaoks seda, et Eesti kaotab ühenduse sees ühe oma lähedase liitlase, kellega oleme mitmetes küsimustes käinud ühte sammu.

Miks Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub on küsimus, millele hoolimata rahvahääletuse tulemusest, otsivad ka britid ise ikka veel vastust. Meie komisjoni aruteludes on kumanud läbi tunnetus, et Brexit ei tekkinud tühjale kohale. Riigimehelik vastutustunne on seega hädavajalik ning sisepoliitilistel kaalutlustel Brüsseli patuoinaks tegemine ei ole jätkusuutlik poliitika.

Pärast Brexitit ei ole Euroopa Liit enam endine. Peame seisma hea selle eest, et meie seisukohad oleksid tugevamalt kuuldavad nendes küsimustes, mis on Eestile olulised ning kus senini on tihti just Ühendkuningriik võtnud endale eestkõneleja rolli. Kompetents ja võimekus selleks on Eestil olemas, seda näitab ka juba meie valmisolek erakorraliselt viia Eesti eesistumine läbi pool aastat planeeritust varem.

Parafeerides Jakob Hurta: “kui eestlased ei saa Euroopa Liidus suureks rahvaarvult, peame saama suureks oma ideedega.” Miks mitte ei võiks olla just Eesti nii mõneski aspektis heaks eeskujuks teistele, pahatihti endast suurtematele liikmesriikidele.

Pean silmas selliste põhimõtete eest seismist nagu vastutustundlikkus, kokkulepitud reeglitest kinni pidamine ja otsuste ellu viimine. Euroopa konkurentsieelise kasvatamine läbi suurema digitaliseerimise ja bürokraatia vähendamise on valdkonnad, kus suudame Euroopale pakkuda reaalset lisandväärtus.

Head eurooplased,

Hiljuti nimetas mainekas väljaanne “The Economist” vastavalt Eesti ja Saksamaa digivolinike Andrus Ansipi ja Günther Oettingeri poolt juhitud Euroopa ühtse digitaalse turu initsiatiivi kõige suurema majandusliku mõjuga strateegiaks Euroopa Liidus. Eesti jaoks on selle tuum andmete vaba liikumise põhimõte, millest peab saama Euroopa Liidu viies vabadus. See on tulevik, kus e-kaubanduses ja e-teenustes ei eksisteeri ühtse turu loogika vastu käivaid piiranguid.

Tehnoloogia areng ei saa olla kunagi liiga kiire, vaid riigid saavad olla aeglased neid kasutusele võttes. Muutustega sammu pidamine on suuresti meie konkurentsivõime võtmeks. Seega, kui me suudame tänu tehnoloogilistele lahendustele pakkuda oma lastele paremat haridust või e-tervise abil säästa inimelusid ja arstide väärtuslikku aega, siis me peaksime leidma võimalusi seda ka teha.

Selle aasta juunis tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa jagamismajanduse tegevuskavaga. Veel neli kuud enne seda oli riigikogu algatanud “esimese pääsukesena” eelnõu reguleerimaks digitaalsetel platvormidel põhineva sõidujagamise. Viimane on esimene samm tervikliku lahenduse väljatöötamisel. Mõned päevad tagasi Brüsselis Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga kohtudes tõdesime, et Eesti on selles vallas Euroopas teenäitajaks.

Samas tuleb keskenduda ka digitaliseerimisega kaasnevatele võimalikele ohtudele. Tuleb arvestada, et tulevikus on tööturu vajadused pidevas muutuses. Vajame paindlikke töövõimalusi ning seda, et see oskuste ja teadmiste pagas, mille 21. sajandi noor tööturule kaasa võtab, oleks võimalikult mitmekesine ja kiiret kohanemist võimaldav.

Miks mitte ei võiks just Eesti olla eelpoolmainitud küsimustes – ühtne digitaalne turg ja jagamismajandus – majakaks ka teistele? Ka President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Ma näen juba praegu, kuidas Eesti tirib ja lükkab oma eeskuju ja tööga ülejäänud Euroopat 21. sajandisse, et me ühine Euroopa suudaks konkureerida kiiresti muutuvas maailmas.“

Head riigikogu liikmed,

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks kaotada liidu sisesed energiasaared. Selle nimel töötab ka Eesti. Sel nädalal allkirjastatakse Brüsselis Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnector’i rahastamisotsus. Kriitika, mis ideele selle käivitamisel osaks langes, ei ole ennast õigustanud. Tegu on üliolulise ühendusega Baltikumi ja Põhjamaade vahel ja hea näide sellest, et Eesti mitte ainult ei võta asju ette, vaid teeb neid ka ära.

Vaadates lähitulevikku on järgmiste aastate tähtsaimaks eesmärgiks meie elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaast. Kahjuks on elu näidanud, et Venemaa ei ole partner, keda saame usaldada. Seetõttu peame kasutama ära võimalusi Eesti sõltuvuse vähendamiseks Venemaast.
Seda enam, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on jätkuvalt madalseisus.

Venemaa tegevus nii Ukrainas kui üha enam ka Süürias ei ole loonud võimalusi situatsiooni paranemiseks. Pigem vastupidi. On tähtis, et Venemaale juba kehtestatud sanktsioonide kaotamist ei otsustataks pelgalt kõhutunde või kohvipaksu järgi. See peaks olema ikkagi vastavuses nii reaalse olukorraga kui ka nende tingimustega, miks sanktsioonid kehtestati. Kuna viimaste majanduslik mõju avaldub eelkõige pikemas perspektiivis, on Euroopal vaja selles küsimuses strateegilist kannatlikkust. Sanktsioonid ei ole Eesti või Ida Euroopa erahuvi, vaid Euroopa Liidu põhimõttekindluse lakmustest.

Head kolleegid,

Selleks, et vältida seda, et meie naabruskond ekspordib Euroopasse ebastabiilsust, peame sinna ise importima stabiilsust. Kuidas seda teha? Idapartnerlusriikides tuleb lähtuda jätkuvalt seisukohast, et tingimused on täitmiseks ja lubadused pidamiseks.

Gruusia on aastaid pingutanud selle nimel, et nende kodanikud saaksid Euroopa Liiduga viisavabaduse. Kõik tingimused selleks on täidetud ning asi tuleb ellu viia.

Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileping, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu Nõukogu, ratifitseerinud 27 Euroopa Liidu rahvusparlamenti ja Euroopa Parlament, tuleb nii pea kui võimalik täielikult ellu rakendada.

Moldovas on ees presidendivalimised, kus peale 16 aastase vaheaja on rahval võimalik presidenti valida otse. Ootame, et Moldova euroopameelne suund jätkub.

Mõeldes lõunapoolsest dimensioonist leiame ennast aga situatsioonist, kus Euroopa Liit on aastaid püüdnud oma naabruskonda muuta, kuid selle asemel on just meie naabruskond see, kes on muutmas meid. Nii Brexit, kui sellele järgnenud Euroopa tuleviku arutelud rõhutavad, et kodanikud ootavad meilt olukorra üle kontrolli saavutamist.

Sellest johtuvalt on hea meel, et Euroopa Komisjon on algatamas Aafrikale ja naabruskonnale suunatud välisinvesteeringute kava, mis läbi sealsete majanduste elavdamise hoiaks ära ka paljude võimalike majandusmigrantide oma eluga riskides Euroopasse liikumise ja oleks samm selles suunas, et peale kriisimeetmete tegeleme ka rände algpõhjustega.

Oluline on teha aga vahet majandusmigrantidel ja sõjakolletest põgenevatel inimestel, sest viimaste abistamine on jätkuvalt Euroopa Liidu moraalne kohustus ja siin on iga liikmesriigi panus tähtis.

Positiivne on see, et Euroopa Komisjon on antud problemaatika väga tõsiselt oma töölauale võtnud. Kriitika rändealgatuste aadressil on tervitatav, kuid see peaks olema konstruktiivne ja sisaldama konkreetseid ettepanekuid toimivateks lahendusteks. Mõistagi ei kuulu viimaste hulka piiride sulgemine või inimeste uppuma jätmine.

Ma tahan loota, et Eesti on rändekriisi puhul jätkuvalt vastutustundlik partner ning siseriiklike punktivõttude nimel ei tehta pöördumatut mainekahju. Siiani on Eestisse tulnud pagulased ka siia jäänud. Seega oleme tulnud hästi toime ning võtnud kohustusi, mida suudame ka täita.

Rändekriisist ajendatuna oleme Euroopas tõhustanud piirialast koostööd. Nädalapäevad tagasi alustas tööd Euroopa Liidu Piiri- ja Rannavalveagentuur. Schengeni püsimajäämine on Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades üliolulise tähtsusega.

Head sõbrad,

Euroopa Liidu sise- ja välisjulgeoleku suurendamine on muutunud akuutsemaks teemaks kui iial enne. See kajastub ka meie komisjoni aastalõpuplaanides, kus kavatseme korraldada avaliku kuulamise tihendatud Euroopa kaitsekoostöö plaanide osas. Kindlasti ei peaks Eesti toetama dubleerivate kaitsestruktuuride ülesehitamist, aga samas, kui liidu täiendav kaitsekoostöö suudab luua lisandväärtust, siis me ei tohiks seda ka välistada.

Kindlasti ei kaota me fookust ka majanduslikult jugeolekult. Euroopa konkurentsivõime on suuresti sõltuv headest kaubandussuhtest Põhja-Ameerika ja Aasia partneritega. Läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppe osas on jõudnud lõpule. On Eesti huvides, et lepe saaks ka järgmisel nädalal toimuval Euroopa Liidu-Kanada tippkohtumisel allkirjastatud. Loodame, et nende üksikute liikmesriikide mured, kes pole veel rohelist tuld andnud, on ületatavad.

Läbirääkimised Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vabakaubandusleppe üle on kestnud nüüdseks 3 aastat. Septembris käis Eestis antud teemat arutamas ka Euroopa Liidu asjade komisjoni kutsel Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Kohtumisel tõdesime, et transatlantilise kaubanduskoostöö vajaduse selgitamisel kodanikele on poliitikutel veel vaja tõsiselt tööd teha. See on aga tähtis, sest antud leppest sõltub ei rohkem ega vähem kui see, kas 21. sajandi kaubandusreegleid kirjutavad Euroopa Liit ja USA kahasse või teevad seda teised suured majandusjõud maailmas.

Ärgem unustagem, et ajalugu on näidanud, et enesesse sulgumine ja protektsionism ei ole toonud Euroopale suuremat julgeolekut ja majanduslikku õitsengut. Vastupidi. Ärgem korrakem neid vigu, õppigem nendest. Keskendugem lahendustele, mis ei aita meid edasi ainult täna ja homme, vaid ka pikemas perspektiivis.

Head kolleegid,

Parafeerides J.F. Kennedy’t: Ärgem küsigem alati, mida Euroopa Liit saab teha Eesti heaks, aga ka seda, mida Eesti saab teha Euroopa Liidu heaks. Järgmisel aastal seda kõnet pidades on Eesti juba kandmas eesistujariigi vastutust. Tegu on meie jaoks suure väljakutse ja võimalusega. Eesistumine ei ole aga ainult valitsuse teha.

Eestil on üks eesistumine ja valitsus ning parlament peaksid siin teineteise tööd täiendama ja toetama. Riigikogul on eesistumise ajal korraldada seitse parlamentaarse tasandi konverentsi ja kohtumist. Kindlasti keskendume teemade valikul muu hulgas ka Eesti tugevustele nagu seda on ühendused, andmete vaba liikumine ja jagamismajandus.

Riigikogus tähendab eesistumine eelkõige täiendavaid kohustusi rahandus-, majandus-, välis-, riigikaitse- ja Euroopa Liidu asjade komisjonidele ning nende komisjonide juhtidele. Poliitikute ülesanne on tagada parlamentaarse mõõtme õnnestumine, milleks on vajalik nii ametnikkonna mobiliseerimine, kohtumiste sisuline ettevalmistus kui ka nende juhtimine.

Järgmise aasta teises pooles toimuvad aga ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Suheldes valijatega on võimalus jõuda palju rohkemate eesti inimesteni, et selgitada, miks on Euroopa Liit meile vajalik ning mis on see reaalne kasu, mis Eestile euroopaülesest koostööst avaldub. Kasutagem seda võimalust.

Valitsuse ja parlamendi koosöö Euroopa Liidu asjades on olnud vastastikuse lugupidamise ja avatuse põhimõtetest lähtuv. Täna tunnetame me komisjonis, et valitsuse tähelepanu on pöördunud eesistumise ettevalmistustele ja nii peabki see olema.

Kallid kuulajad,

On oluline probleemidele viidata ja neid välja tuua. Veelgi olulisem on aga nendele probleemidele ka lahenduste otsimine ja leidmine. Kõige olulisem on aga endiselt see, et neid samu väljapakutuid lahendusi ka reaalselt ellu viiakse.

Julgen väita, et meil on Euroopas jätkuvalt piisavalt palju häid ideid, mõtteid ja lahendusi. Nende väärtus aga devalveerub, kui me ei suuda kokkulepitud lubadusi ellu rakendada. Kui ette võetakse palju, aga ära tehakse vähe, siis just see on see ohtlik tendents, mis paneb kodanikke pettuma ja Euroopa Liitu võõrastama.

Lõpetuseks tahaksin veel lükata ümber ühe laialt levinud müüdi. Kriisid ei näita seda, et Euroopa Liit oleks muutunud ebavajalikuks või tarbetuks. Vastupidi. Just need samad kriisisituatsioonid on näidanud, kui väga meil on Euroopa Liitu tarvis.

Parafeerides Voltaire’i: Kui Euroopa Liitu poleks olemas, tuleks see välja mõelda. Euroopa Liit on jätkuvalt unikaalseim riikidevahelise koostöö platvorm, mis hõlbustab meil Euroopas ühistele probleemidele toimivaid lahendusi otsida ja neid ellu viia. On lühinägelik toita illusiooni, et üksi on parem. Euroopa Liit on meile vajalikum kui iial enne.

On meie kõigi huvides, et Euroopa Liit püsiks. Ja püsiks tugeva, ühtse ja koostööaltina. Eestil on siin anda oma panus. Meil kõigil siin saalis on anda oma panus.

Ma tänan teid tähelepanu eest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare