Nad kõik eksivad ja eksitavad. Ma ei näe Eestis tulemas sellist koalitsiooni, kes lepiks kokku e-valimiste sulgemises.

E-valimiste ja üldise eelhääletuse perioodi võrdsustamine – mida riigikogu arutama hakkab – ei ole samm e-valimiste kaotamisel, vaid võrdsete tingimuste ja võimaluste loomine erinevateks hääletusviisideks. Ka põhiseadus sätestab olulise printsiibina ühetaoliste valimiste põhimõtte, mille kohaselt peavad valijad saama hääletada võimalikult sarnastes tingimustes.

Riigikogu poliitikud Michal, Pevkur ja Karilaid teavad seda kõike ka ise väga hästi.

Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud e-Eesti arendamise eest, „viimane miil“ ehk lairiba ühendus ka üksikute majapidamisteni on vaid üks 21. sajandile vääriline digilahendus. Turvalised, usaldusväärsed, hääletussaladuse põhimõtet toetavad e-valimised on selle kaasaegse maailma lahutamatu osa.

Me ei liigu siin vastutuult. Kui kohalike omavalitsuste volikogude valimisel 2005. aastal kasutas e-valimiste võimalusi 1,9% valimistel osalenutest ja kaks aastat hiljem riigikogu valimistel 5,5%, siis Euroopa Parlamendi valimistel 2014 oli neid 31,3% ja parlamendivalimistel 2015 valis 30,5% valijaist elektrooniliselt.

Digitaalsed lahendused on kümnetele tuhandetele inimestele mugavaks ja samas turvaliseks viisiks oma valikute tegemisel. E-valitsemine ongi selle mõiste kõige laiemas tähenduses võimalus muuta kodanike elu lihtsamaks ning nende suhtlemine riigiga kiiremaks ja hõlpsamaks.

Ei tasu ka alahinnata erasektori panust e-lahenduste väljatöötamise. Nii avaliku- kui erasektori esindajad peavad oma tegevusi kavandama käsikäes ning seekaudu looma võimalikult hea pinnase Eesti majanduse ja edukuse kasvuks.

Millal viimati maksuametis kohal sai käidud? Ei mäleta, sest tuludeklaratsiooni täidame enamjaolt arvutis. Millal viimati pangakontoris sai käidud? Jään vastusega jänni, sest teeme enamjaolt kõik vajalikud toimingud internetipangas. Usaldame nii tolli- ja maksuameti kui ka oma panga arvutisüsteemide turvalisust. Mina ka, nagu ma usaldan Vabariigi Valimiskomisjoni toetatud e-lahendusi.

Eestis on eesmärgiks tõsta 2023. aastaks digitaalse kirjaoskusega inimeste osakaal 95 protsendile. Sellesse digitulevikku vaadates on SDE esimees Jevgeni Ossinovski öelnud, et Euroopa majanduse konkurentsivõime ja kiirem kasv tulevikus on veelgi enam sõltuvuses meie inimeste kvalifikatsioonist ja oskustest ning meenutanud: rahvusvahelise tööstusuuringu andmed viitavad, et aastal 2020 eeldavad 90 protsenti kõikidest ametikohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu.

See on meie kõigi ühine digitulevik.

Lõpetan õiguskantsleri vanemnõuniku Epp Maateni soovitusega, et kõik inimesed ja asutused hoolitseksid oma infosüsteemide ja arvutite eest, tagamaks igapäevaselt kaitstud elu internetis: „Iga hääletaja peaks hoolitsema oma arvuti turvalisuse eest, kasutades viirusetõrjeprogramme ja täites muid kaasaja infoühiskonnas elementaarseid nõudeid. See on sama elementaarne nagu enne sõiduteele astumist vasakule ja paremale vaadata.“

Nagu meri ja maa, nii jäävad ühte ka Eesti ja e-valimised. Pole mõtet vastupidisega hirmutada ega libaennustusi loopida.