Kantor: Eestiga Teises maailmasõjas tehtu oli košmaarne!

Vene kirjanik ning filosoof Vladimir Kantor leiab Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitilisele lisale Möte antud intervjuus, et see mida Eestiga II maailmasõja ajal tehti oli lihtsalt košmaarne.

Teie jaoks on Ve­ne­maa iden­ti­tee­di tee­ma vä­ga olu­li­ne. Ole­te öel­nud, et Ve­ne­maal oli tu­hat in­tel­lek­tuaa­li, kes pi­da­sid olu­li­seks eu­roo­pa­lik­kust. Kui pal­ju on prae­gu Ve­ne­maal teie mõtte­kaas­la­si?

Neid, kes mõtle­vad sa­ma­moo­di kui mi­na, on ehk kümme või ehk vaid viis. Mõtle­vaid ini­me­si on igal maal vä­he, sel­lest ei pää­se. On mas­sik­lul­tuu­rii­ni­me­sed. Sak­sa­maal ei mõel­nud kõik na­gu Kant, kuid mõtle­sid na­gu Hit­ler. In­tel­lek­tuaal väl­jen­dab rii­gi kõrge­maid püüdlu­si.

Kas Ve­ne­maa va­lit­se­jad teid ja teie mõtte­kaas­la­si na­tu­ke­gi kuu­la­vad? Mis po­sit­sioon on in­tel­lek­tuaa­li­del prae­gu­sel Ve­ne­maal?

On eri­ne­vaid in­tel­lek­tuaa­le. Mi­nu raa­ma­tuid loe­tak­se, igal aas­tal il­mub uus raa­mat ja iga raa­mat saab ta­ga­si­si­det. Mi­nu vii­ma­ne raa­mat oli im­pee­riu­mist ning just en­ne Ees­tis­se tu­le­kut oli mul um­bes kuus ava­lik­ku esi­ne­mist ja mit­med in­terv­juud aja­kir­ja­des. See vald­kond eru­tab ini­me­si.
Kui kõnel­da sel­les kon­teks­tis Ve­ne­maast, siis pä­rast Pee­ter I-t ku­ni re­vo­lut­sioo­ni­ni oli te­ge­mist eu­roop­li­ku im­pee­riu­mi­ga. Ve­ne im­pee­riu­mis üri­ta­ti an­da väi­kes­te­le rah­vas­te­le ise­gi Ve­ne­maast en­dast pa­re­maid tin­gi­mu­si; Ees­tis­ki kao­ta­ti pä­ri­sor­jus en­ne kui Ve­ne­maal.

Ka­tast­roof al­gas Alek­san­der III-st, kes käis väl­ja nat­sio­na­lis­mi idee ja sõnas­tas ko­hu­ta­va fraa­si: Ve­ne­maa ve­ne­las­te­le. Ku­hu siis tei­sed peak­sid ka­du­ma? Ve­ne­la­si oli 80 mil­jo­nit, aga Ve­ne­maa ela­nik­ke 150 mil­jo­nit. Ku­hu siis 70 mil­jo­nit pi­did ka­du­ma?!

Esi­me­sed re­vo­lut­sioo­ni­li­sed lii­ku­mi­sed al­ga­sid Poo­las ning lii­ku­sid ta­sa­pi­si kes­ku­se poo­le, siis tu­lid kes­ku­ses võimu­le bolševi­kud ning lõid Ve­ne im­pee­riu­mi, mis ku­ju­tas en­dast ju­ba ida des­poo­tiat, mit­te lää­ne­lik­ku im­pee­riu­mi. Kõiki rah­vaid ta­pe­ti. Pä­rast Hruštšovi muu­tu­sid olud vei­di pa­re­maks ja näi­teks va­ba­rii­ki­de­le an­ti na­tu­ke roh­kem va­ba­du­si.

Sel­leks ajaks oli sõjast ka ju­ba pii­sa­valt pal­ju ae­ga möö­das ja Sta­lin sur­nud...

See, mi­da teh­ti Bal­ti­ku­mi­ga, oli liht­salt košmaar­ne! Ja teist­pi­di võttes ree­tis Eu­roo­pa Ees­ti. Nad olek­sid pi­da­nud Ees­tit kaits­ma, aga ei tei­nud se­da.

Edasi loe Eesti Päevalehe homme ilmuvast ühiskondlik-poliitilisest ajakirjast Möte!

Homses Möttes veel:

-Kas katsetused Euroopa tuumauuringute keskuses võivad kaasa tuua musta augu?

-Ajurakud, mis võimaldavad meil kaasa tunda

-Aadu Must on arhiividokumentidest leidnud tõestust eestlaste kangelaslikule ja kangekaelsele iseloomule

-Siim Kallas kutsub kusub büroohooneid kortermajadeks muutma

-Internet kaotab linnastumisega loodud anonüümsuse, arutleb sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste

-Depressiivsed Euroopa väikeriigid ja nende majandus

-Millega said hakkama jaaniööl Wimbergi novellikangelased?