Käo lapsed ootavad kooli algust

2. septembril peab Tallinnas Käo tänaval tööd alustama rehabilitatsioonikeskus raskete vaimsete ja kehaliste puuetega lastele. Vanemad pole aga veel kindlad, et nende lapsed hakkavad sügisest õpetust saama.

Maja on valmis ja pooled ruumid möbleeritud, kuid läbirääkimised selle üle, kuidas leida raha keskuse majandamiseks ning spetsialistide ja kasvatajate töötasuks, alles kestavad.

Tallinna aselinnapea Rein Loik kinnitas reedel Eesti Päevalehele, et rehabilitatsioonikeskus Käo avab 2. septembril uksed, kuigi linnal pole lihtne leida vahendeid nii kalli asutuse finantseerimiseks. Ta lubas, et otsus raha eraldamiseks langetatakse täna. Tallinna linna tänavune eelarve ei ole Käo keskuse käivitamisega arvestanud.

Puuetega laste õpetamine on kallis

Käo on Eesti esimene liit- ja süvapuuetega lastele mõeldud rehabilitatsioonikeskus. Esialgu hakkab seal käima 28 last vanuses 5-18 aastat. Keskuses õpivad lapsed eelkõige igapäevaeluks vajalikke oskusi: iseseisvalt liikuma, sööma, end riidesse panema. Kooliharidust jagatakse vastavalt igaühe võimetele. Lapsed saavad ka ravivõimlemist, massaazhi, veeravi, muusika-, kunsti- ja valgusteraapiat.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti andmetel on Tallinnas ligi 70 liitpuudega last, kellele Käo päevakeskus on ainusobiv.

Vana lasteaiamaja rehabilitatsioonikeskuseks ümber ehitamine maksis aselinnapea Rein Loigu sõnul linnale kuus miljonit krooni. Rohkem kui kolme miljoni krooniga toetas keskuse rajamist Puuetega Inimeste Koda. Erivajadustega lastele pole võimalik odavamalt ehitada, majas on vajalikud lift ja kaldteed ning põrandaküte, sest lapsed mängivad põrandal.

Sugugi odavam ei ole raskete puuetega laste hooldamine ja õpetamine. Keskuse esimese rahataotluse järgi tulnuks ühe lapse koha maksumuseks üle 13 000 krooni kuus.

"Puuetega laste õpetamine on kallis, kuid nimetatud summa on mõistetamatult suur," tõdes Rein Loik. Tema sõnul esitas Käo juhataja Merike Melsas reede hommikul uue projekti, mille kohaselt kujuneb ühe koha hinnaks 6000 krooni ringis. "Leiame kindlasti kompromissi," kinnitas Loik.

Läbirääkimised jätkuvad täna, seetõttu ei soovinud aselinnapea veel öelda, kui palju on võimalik liit- ja sügavate vaimupuuetega laste rehabilitatsioonikeskusele raha eraldada.

Rahandusamet soovitab keskuse sulgeda

Täna esitab oma arvamuse Käo keskuse rahataotluse kohta Tallinna rahandusamet. Eelarve osakonna juhataja Siiri Sipp on seisukohal, et ei ole õiglane kulutada nii palju maksumaksjate raha ühe väikese grupi inimeste vajaduste rahuldamiseks.

"Me ei saa oma töös lähtuda emotsioonidest, vaid arvudest," rõhutas ta. "Käo keskus nõuab üle mõistuse raha. Samas peavad nägemispuudega laste vanemad saatma oma lapsed õppima Tartusse, sest Tallinnas ei ole neile kooli."

Sipp kinnitas, et rahandusamet ei ole liitpuuetega laste vastu, kuid Tallinnas on teisigi sotsiaalprobleeme, mille lahendamiseks napib raha.

Sipp väitis, et Käo keskuse taga olevad inimesed ei tagane oma jäikadest nõudmistest ega ole soostunud ühegi rahandusameti ettepanekuga kulutuste vähendamiseks. "Me pakkusime vanematele isegi raha laste hooldamiseks kodus, aga nad ei võtnud seda vastu," imestas Sipp.

Eesti Päevalehe andmetel on Tallinna rahandusamet soovitanud Käo 53 majas rehabilitatsioonikeskust üldse mitte avada. Selle asemel pannakse ette maksta lapsevanemale toetust 5000 krooni kuus, paigutada lapsed hooldusperesse ja maksta neile 5000 krooni kuus või palgata koduvisiite tegevad sotsiaalhooldusõed. Juhul, kui keskus avatakse, on rahandusamet personali nimekirjast maha tõmmanud füsioterapeudi, kunsti- ja arvutiõpetaja.

Vanemad on korduvalt rõhutanud, et ei taha oma lapsi mitte päevaks kusagile ära sokutada, vaid soovivad, et nad saaksid spetsialistide käe all areneda ja teiste laste seltsist rõõmu tunda.

Puuetega laste õigust võimetekohasele arengule ja õpetusele kinnitab nii Eesti haridus- kui lastekaitse- ja= sotsiaalhoolekandeseadus, samuti üRO Lapse õiguste Konventsioon.

PILLE LIIMAL