NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 ... 4
21.04.2017 00:40
..vanasti ei saanud ülikooli kui ei teinud eksameid ära..iga loru ja loll ei pääsenudki ülikooli...nüüd vist saavad kõik minna kes tahavad...tehke uuesti kõrgkooli astumise katsed vastavale tasemele, et iga loll ei pääseks ..jah..õppureid tuleb vähem..aga lõpetajaid on rohkem...raha ga asja ei paranda...see ainult süvendab kahekiiruselist eestit
    Näita vanemaid (16) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 16:49
    Kui sa tahad latti ületada nii madalalt kui võimalik, ehk täita ainult miinimumnõudeid ja vanemad maksavad su elu kinni (st ei pea tööl käima), siis kahtlemata on TTÜ tippkeskkoolide tippudel "lahja" - sest keegi ei maksa meile "oxfordi programmi" eest, mida on erialal võimelised läbima 3 üliõpilast. Ära unusta, et haridus käib suuresti ostja materjalist. KUI sa ei oska oma aega kasutada ja võta ülikoolist ROHKEM kui kohustuslik, siis muidugi mine sinna, kus kaikaga rohkem tarkust pähe aetakse, aga Eestis oleks sa saanud tegelikult personaalse kohtlemise professorite poolt, võimaluse toimetada teaduslaboris juba teisest semestrist jne.
    Põhimõtteliselt sa saad mida küsid. Meie bakalõpetajad on (kahjuks) kohati vägagi konkurentsivõimelised välismaal. Meilt pani kunagi üks Taani otse doktorantuuri näiteks.... Kui sa ei oska küsida, siis jah.. kohustuslik progamm on hea kooli taibukale lõpetajale, kellel vanemad õppise ajal elamise kinni maksavad, tõesti lahjavõitu. Nimetatud sihtrühm on lihtsalt liiga väike.
    21.04.2017 20:04
    peavad olema võrdsed. Ei tohi vaeseid rumalakesi ülikooli ukse taha jätta. Varsti ei tohi ka ülikoolis enam hindeid panna, nagu esimeses klassis, sest noored on nii stressis ja õppida on nii palju.
    21.04.2017 21:03
    artikli autor eksib ingliskeelsete kavade puhul - jah, seal saab küsida tasu, aga suurem osa tudengeid saab tegelikult võimaluse ka neil kavadel tasuta õppida. ja eestlastest sisseastujaid neil kavadel kindlasti ei alahinnata. miks ingliskeelsed kavad siis? - mitte raha pärast, vaid sellepärast, et Eestis on noori liiga vähe.
21.04.2017 02:25
Mingi totu jutt. Mitte võimelisi ja lihtsalt lufte on alati olnud. Ja kaugõpe polegi mingi õpe - vanasti mindi kaugõppesse nö paberi järgi sellistel luftidel-pehmetel erialadel, kus ei saanudki aru, kas on õppinud või pole. Korralikel erialadel on normaalõppes ikka selline koormus, et muuks aega ei jäägi, kui korralikult aineid omandad. Rääkimata kõrvalt töölkäimisest.
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 10:59
    Kaugõppega on nüüd ju see jama, et osakoormusega õpe on tasuline...
    22.04.2017 11:52
    oli Ülikool rektor Jüri Kärneri ajal :
    Jüri Kärner oli Tartu Ülikooli prorektor 1986–1988 ja rektor 1988–1993. Tema rektoriks oleku ajal toimusid ülikoolis suured muutused: taas avati usuteaduskond ja filosoofiateaduskond, rajati sotsiaalteaduskond, taastati magistrantuur ja doktorantuur ning valiti korralised professorid, tegevust alustas üliõpilasedustus.
    22.04.2017 11:57
    hävitas kõik aruka, mille Kärner üles ehitas:((
    Ja nii lihtne see ongi.
    Koputajad hävitavad odava raha eest kõike. Sellepärast nad koputajad ongi, et millegi hea ja ilusa loomine käib neile üle jõu:
    EE 06.04.06:
    ...1987. aastal lubati mul sellele vaatamata Saksamaale sõita. Noh… Nii et niisugused väljakutsed, niisuguste faktidega kokku puutumine ka teadusastuses, kus käisid välisteadlased, kelle kohta me kõik pidime kirjutama, mis nad rääkisid ja mis nad tegid – selle kirja panemine oli… Oli keeruline. Me ju teadsime, kuhu need andmed lõpuks kokku korjatakse. Selle sõnastuse leidmine niimoodi, et ta ühest küljest ei oleks ilmselgelt vale, aga teisest küljest ei oleks vastuolus enda südametunnistusega, oli ka omaette ülesanne. ..."
21.04.2017 03:15
Piret paistab silma erakordse produktiivsuse poolest,mis mõistagi äratab tähelepanu.Mitmed asjaolud viitavad sellele,et ta pole päris tüüpiline kommentaator.Esiteks on ta korduvalt maininud Katalooniat ning guugeldamisel selgub,et üks Pireti-nimeline doktorikraadiga politoloog on juhendanud Kataloonia-teemalist väitekirja.Kord mainis PiretBCN Skyttet ja ennäe:TÜ-s eksisteerib Skytte-nimeline poliitikauuringute keskus,mille asejuhatajaks on Pireti-nimeline naisterahvas.Poirot keerutaks siinkohal oma kuulsaid vuntsikesi.Niisiis jääb mulje,et väsimatu kommentaator on ühiskonnas positsiooni omav akadeemiline isik.Suhteliselt haruldane kombinatsioon,mis tekitab aga mõningaid küsimusi.Kas inimene,kes on otse öelnud,et ta vihkab venelasi ja võrdleb Venemaad pidalitõvega,saab olla objektiivne ühiskonnateadlane ? Emotsionaalne lahmimine ei tohiks ju kuuluda teadlase repertuaari,vähemalt ei tohiks ta oma eelarvamusi avalikult eksponeerida.Mis on lubatud suvalisele jõmmile või populistlikule poliitikule,pole lubatud teadlasele.Kujutagem ette geneetikut,kes on küll tubli teadlane,ent kes samaaegselt treib innukalt eugeenikat ja steriliseerimist propageerivaid kommentaare.Hea nali,kas pole?
    Näita vanemaid (16) Laadin kommentaare...
    22.04.2017 02:14
    Väide, et ma vihkan venelasi, aga üksikisikust venelase vastu pole midagi, kõlab mulle sama kummaliselt kui et ma vihkan Agatha Christie loomingut, aga üksiku tema raamatu lugemise vastu pole mul midagi. Olen vist šovinist, aga nii ebaloogilisi asju kirjutavad ainult naisenimega kommenteerijad.
    22.04.2017 10:05
    Rob, ka vaenlasega on võimalik olmetasandil viisakalt suhelda. Ometigi tekitab tema sisemaailm vastikust ja õudust. Loe läbi Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia". Õudne tellis on, aga väga väärt lugemine. Olemas muide ka eesti keeles Tiiu Relve meisterlikus tõlkes. Ma kordasin seda raamatut lugedes ka veidi matemaatikat. Siegfried ja mina oleme kaks ringi, millel on ühisosa. See tähendab, et on asju, mida me näeme erinevalt (eestlaste ja lätlaste problemaatika) ja asju, mida me näeme sarnaselt (suhtumine venelastesse). Mind ajas tohutult naerma üks romaani kangelane, kes unistas hetkest, mil kõik venelased on Kamtshatka taha ära uputatud. See sama tegelane luges iga päev pärast lõunat originaalis vene kirjandust. Ka paljudele eestlastele, kes vihkavad venelasi, meeldib väga vene kirjandus.
    Siegfried polnud naissoost.
    23.04.2017 04:08
    Päris keskmine raamat mitte mingi tellis see von Vegesacki "Balti tragöödia". Mulle see raamat väga meeldis ja lugesin isegi kaks korda läbi.
    Eriti jäi meelde üks koht kus Riia vallutanud kommunistid otsustasid kõik saksa rahvusest inimesed mahalasta ja kui nad siis üht tütarlast mahalaskmisele viisid, siis oli tema suurim mure mitte näidata oma timukatele oma nõrkust ja oma hirmu, mitte murduda ja mitte teha neile seda rõõmu. Lõpptulemus oleks olnud igaljuhul ühesugune.
    Mõnes mõttes meenutas see seda kui väärikalt prantsuse aadlikud, s.h. daamid suure prantsuse veresauna aegu tapalavale astusid, silme ees verest nõretav giljotiin.
21.04.2017 05:59
See on hobiharrastuse -ja ajaveetehariduse koht. Sobib eelkõige neile, kes veel päris täpselt ei tea mida oma eluga pihta hakata, aga CV peale ikkagi mingit kõrgharidust nagu tahaks...
21.04.2017 06:18
Kõige mõttetum ja allakäinud koht on EKA, kus isegi õppejõud on tudengitele otse näkku öelnud, et mida te siin teete, te ei pea siin olema, kunsti saab ka ju kodus teha. Mida nad ise siis seal teevad ja iga kuu palka nõuavad? Kunsti saab ka ju kodus õpetada eratunde andes.
21.04.2017 06:29
on olemas. aga see pole säästuõppejõududes. Probleem on õppedistsipliinis, tasuta antav haridus annab võimaluse, mille võib ka katkestada. Mina näen lahendusvõimalusena seda, et kõrgkool sõlmib üliõpilasega lepingu, mis tagab tasuta kõrghariduse kooli lõpetamise korral, kui kool jäetakse pooleli, tuleb kulud enda kanda võtta ja kinni maksta.
    21.04.2017 07:51
    see muudab mängu, aga mis siis, kui majanduslikel või tervislikel põhjustel õpe jääb katki ja mingil ajal hakkavad arstid katkestanuile imelikke pabereid andma?
    reeglid peavad olema selged - kui tasuline, siis tasuline

    praegu on ka, et kui ei täida õppekoormust (baka läbida 4 aastaga), on õpe tasuline.
    lepinguid võib olla erinevaid, aga tuleb ette mõelda - mis kasu lepingust, kui katkestaja töötab mustalt ja ei maksa mitte midagi, tõsta selle võrra uute sisseastunute tasu?
    21.04.2017 10:14
    Täiesti mittetöötav lahendus. Ülikoolil pole võlgade sissenõudmise kontorit, seega kokkuvõttes antakse kõik välja langenud veel inkasso kätte rapsida ka?? Tulemus - õppurite arv vähegi keerulisematel aladel - näiteks insener - väheneb veelgi, sest kes see ikka nii loll on, et proovima läheb.
21.04.2017 06:33
Mina vinguks pigem selle üle, et on väheseid õppekavasid, mis valmistavad õpilase ette sääraselt, et saab pärast õpinguid kohe produktiivselt tööd tegema hakata. Enamike õppekavadega on ikka nii, et akadeemikud elavad omas mullis ja praktikud hoopis teistlaadi mullis. Õpetatavad töövõtted ja tehnilised teadmised on kahjuks praktilises töös juba aegunud ning sedasi tuleb tööandjal töötajat uuesti õpetama hakata sääraselt, et too töötaja alles paari aasta pärast ettevõttele kasu hakkab tootma. See paneb aga ettevõtja tobedasse olukorda, kus peab töölist usaldama, et ta pärast seda tööandja poolt tasutud õpitut ei lähe hoopis väljamaale kasutama, mille töötasudega kahjuks ei saa Eesti ettevõtja konkureerida. Sedasi jääbki ettevõtjal üle valida töölisteks just neid noori koolilõpetanuid, kes kuskilt pidi sugulased või tuttavad, mis annab pisutki juurde usaldust, et antud töölise koolitamisest ka tulevikus ettevõttele kasu on.

Iseenesest kole lugu, aga mis teha? Pole nagu midagi eriti teha, kuna meil puuduvad lihtsalt vajalikud ressursid, et kõiki õppekavasi hoida kaasaegsetena. Ennekõige on vaja kõrgelt tasustada ametnikke, riigifirmade nõukogude liikmeid ja muid ühiskonna eluks esmavajalikke positsioone. Hariduse usaldame pigem nende kätte, kes on nõus odava raha eest ka selle töö ära tegema.
    Näita vanemaid (16) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 18:58
    #huviline to:inseneR 21.04.2017 09:57
    ....palju inseneritööd on ju suures plaanis siiski liinitöö ....#

    Kuna meil pole taibatud tahta omamaist tööstust ja seega kõrgtehnoloogilist tööstust, mis ise oma tooted arendaks ja pidevalt tasemel hoiaks, siis on Eestisse saadud välisomaniku koostetehased, milles on suurim töömaht ja madalaim lisandväärtus. Seepärast puuduvadki noortel võimalused praktika ajal osa võtta huvitavast tootearenduse tööst tehases ning kui ongi õppimise kõrvalt tehases praktikal oldud, siis ikka välismaalase siinses koostetsehhi, kus on tõesti liinitöö.
    22.04.2017 11:48
    Siin tuleb vahet teha kõrgharidusel ja rakenduslikul kõrgharidusel. Hea inseneri saame tegelikult siis, kui ta õpib algul rakenduslikku poolt ja hiljem teoreetilist poolt aga siin on see probleem, et see õpe kestab siis oma kümme aastat... Kui insener pole "kasutut" matemaatikat õppinud, siis on tõenäosus, et ta hakkab näiteks eksponentsiaalse keerukuse probleemi kirvemeetodil lahendama päris suur ja siis saamegi infosüsteemid, mis ei saa kunagi valmis ja mis ei suda koormusele vastu panna, saame majad mis kokku kukuvad ja laed mis alla kukuvad, kuna tegemist on eriprojektidega, mille jaoks tuleb arvutuspõhimõttetest aru saada.
    Meie hariduses on see probleem muidugi olemas ja suur, et ülikooli lõpetaja pole praktik aga selle vast aitab vaid selle probleemi tunnistamine ning see, et üliõpilane läheb peale teist kursust osakoormusega erialasele tööle. Olen ise nii teinud ja enamik minu tuttavaid sõpru on sellise tee läbi käinud.
    Kui aga muuta kõrgharidus ainult rakenduslikuks, siis kisub see meil antava hariduse lootusetult alla, ning sulgeb tegelikult tudengitele tee välisülikoolidesse edasi õppimiseks - nad ei saaks seal lihtsalt hakkama, kuna baasteadmistes on auk!
    Samuti kaoks ära igasugune võimalus taastoota Eestis õppejõude, sest ka neid on vaja ja ilma doktoriteta pole ka haridusel mingit tulevikku.
    Kokkuvõtteks: baka kraad pole kõrgharidus - vanasti öeldi selle kohta, et tegemist on lõpetamata kõrgharidusega. Magister on juba oma ala meister ja ka tõeliseks meistriks saamine võtab rohkem aega, kui 5 aastat. Minu kogemused ütlevad, et selleks on vaja 5 aastat ülikooli + 5 aastat töötamist korralike projektidega. Doktor on pädev ise leiutama ja teisi õpetama ja see eeldab seda, et see eelnev tee on kõik läbi käidud.
    22.04.2017 12:56
    Meie teaduses ja kõrghariduses pole probleem niivõrd baas- ja rakendusteaduse vahel, kuivõrd selles, et ei baas- ega rakendusteadust tehta eesti majandusele-tööstusele vajalikulel teemadel. Neid teemasid ei taibata määrata, et siis koos riikliku teadusrahaga välja jagada. Kui riiklikult rahastatavat teadust majandusele ja tööstusele vajalike teemadega mitteteemastada, siis tehaksegi teadust ja haritakse tööjõudu teadlasele ja õppejõule pähe turgatanud teemal ja siis pole vaja imestada, et ei meie teadusest ega haridusest pole meie majanduse ja tööstuse konkurentsvõime tõstmiseks abi. Kui ülikooliteadust aga tehakse põhiliselt välisraha eest välisteemadel, siis valmistatakse meie tudengeid ette lahkuma maadesse, kust teadusraha ja lahendatavad probleemid on meile tulnud.
21.04.2017 06:36
Jah, säästmisega siin kaugele ei arene......
21.04.2017 06:40
Lõpuks ometi ka keegi kirjutab probleemist, mida õppejõud ammu teavad ja räägivad. Tasuta pole siin elus mitte midagi. Sama toimub ju ka gümnaasiumites. Vastu võetakse kõik, kes uksest sisse astuvad. Ühisnimetajaks on raha, maksumaksja raha, mida kontrollimatult tuulde lennutatakse.Lahendus on lihtne. Haridus on kaup, mille eest peab maksma. Raha tagastatakse kooli (ülikooli) lõpetamisel neile, kes korralikult koolis käinud ja kõik eksamid-arvestused-tööd õigeaegselt sooritanud.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 07:57
    Tehke tagasi stipendiumi süsteem, õppimine on töö ja selle eest saad palka. Tehnikumides ja kõrgkoolides oli õpilasele rahuldava adasijõudmise puhul ette nähtud tasu e. stipendium, oli võimalik väga hea õppimise eest vastavalt tulemustele saada ka kõrgendatud stipendiumi ja õpilased pingutasid selle nimel, eriti need, kes kodust raha ei saanud. Ülikooli mingi esmajärjekorras siiski õppima tudengielu oli teisel kohal, nüüd on vastupidi.
    21.04.2017 09:59
    Stipid on täiesti olemas. Nt tehnoloogia erialadel 160 euri ja lisaks väga hea õppeedukuse korral 100 euri lisaks. Stipiga elad ära, aga kui peaks nt õppemaksu hakkama maksa siis saaksid püünele enamuses rikkurite lapsed.
    22.04.2017 01:06
    100 eurot tulemusstippi saavad u 4% tudengitest, ehk 4 tudengit 100-st. Põhimõtteliselt piisab ühest B-st, et stipile kandideerida pole mõtet. Erialapõhine stipp on ka ainult käputäiel erialadel, ülejäänutel pole midagi.

    Lühidalt: kui vanematel pole piisavalt raha, siis õpi end unetuks ja depressiooni, sahkerda ja spikerda end stipile või mine õppima IT-d.... Vajaduspõhine toetus on elukalliduse kõrval loetud sendid. Pole ime, et haridus jääb auklikuks, kui kõht pilli lööb.
21.04.2017 07:08
Mis jutt, et kõik võetakse vastu. Mina sain artiklis mainitud tasuta õigusteaduse kaugõppesse pingerea alusel, milles suurem osa siiski välja jäi. Kohti on ju X arv ja kes sisse ei saa, võivad õppimist alustada ikka, kuid ainepunktide eest tasu makstes. Selliseidki on meie kursusel palju. Peale esimest semestrit oli äralangejaid nii tasuta- kui tasulistelt kohtadelt. Põhjuseks väga suur õppekoormus, mida töö ja perega on raske ühildada. Seda ei ole võimalik hinnata ja ette teada ennetavalt. Kursuse üldist osalejate arvu vaadates on % siiski väike.

Olen väga tänulik, et saan tasuta teist kõrgharidust omandada (esimene oli tasuline). Kannab hästi elukestva õppe ideed ja võimaldab eriala vahetuseks vajalike uute teadmiste omandamist. Et huvi on suur ja tullakse proovima, on ainult hea. Oma esimest haridust omandasin kokku 8 aastat, sest see oli tasuline ja polnud piisavalt vahendeid selle eest maksmiseks. Ehk jätkavad ka need ühel hetkel kooliteed, kes elukorralduse tõttu kohe seda teha ei plaani.
21.04.2017 07:19
Enda kogemuse põhjal ei nõustu antud seisukohaga. Mulle andis see reform võimaluse. Võimaluse "tasuta" õppida. Ehk siis tasuta all mõtlen ma seda, et ainete eest ei olnud vaja maksta. Aga pidin ju nkn maksma nii sõidu- kui ka elamiskulud ühikas. Õppisin kaugõppes, kolme aasta jooksul ei olnud mul ühtegi võlga ega mitte arvestatud hinnet. Sov õppida olin suur, lõputöö kaitsesin viiele ja sain tänu omaandatud erialale juba esimesel kursusel tööle.
Meilgi langes päris mitu inimest välja, aga siiski enamus lõpetas õigeaegselt.
21.04.2017 07:20
jutt tsura pastakasse tagasi.
Probleeme on, aga kus neid poleks? Õppimine vajab keskendumist, mitte kõigil ei õnnestu see alati. Võimalus peab jääma.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 15:32
    Vanasti tehti palju suulisi eksameid ,kus neid kolmelisi poisse lihtsalt kergemini läbi lasti. Aga millist probleem isa täna lahendada üritad?? tehnilisi ja täppisteaduslikke erialasid pääsevad õppima KÕIK kelle keskkolli lõpueksamite tulemusest (matemaatikat tuubid või) võib eeldada, et nad võivad õppimisega toime tulla. Latt on isegi optimistlikult madalale pandud.
    21.04.2017 17:58
    Vanasti tehti suulised sisseastumiseksamid, kuid kedagi kergemalt läbi ei lastud.
    Küll aga juhtus, et end koolist kuidagi läbi vedanud, kuid andekas loru tegi eksamid paremini kui korralikud neiud.
    Pea kõik nad viitsisid end kuu ajaga kõva tööd tehes tasemele viia.
    Mõni laskis pärast jälle jala lõdvaks ja kukkus välja.
    Kvootide korral nad end kätte ei võtaks ja tase langeks.
    21.04.2017 19:27
    Jah, vanasti tehti suulisi eksameid, aga kes sulle ütles, et kedagi kergemalt läbi ei lastud?? Ikka lasti kergemalt kui vaja oli - näiteks tehnilsitel aladel poisse. TRÜs ei olnud kõige keerulisem keemia sisseastumiseksam muuseas üldse keemikutel ega matemaatikas matemaatikutel.
21.04.2017 07:21
P.S.. minu erialal oli ainult 20 tasuta kohta..seega tasuta saidki sisse ainult parimad ja ikka pingerea alusel.
    21.04.2017 08:04
    Mis koolide lõpuhinnete pingerida, tegelikke teadmisi näitavad siiski sisseastumiseks korraldatud eksamid ja eksamitulemuste järgi koostatagu pingerida. Koolides on palju sahker-mahker hinnetega tembutamist ja kooli lõpuhinded enamasti ei näita tulemusi vaid seda kui hästi vanemad on osanud õpetajatega sahkerdada. Ka koolid "teevad" endale neid "priimuseid", et näidata oma kooli tugevamana, mängitakse mõne veidi helgema pea peale ja ühiste jõududega tehakse valmis mõni medalist. Olen seda asja näinud päris lähedalt.
21.04.2017 07:51
Milleks sellist mula kribada, vassili?
    21.04.2017 08:03
    "pehmetel aladel", millest ka vassili ilmselt ise pärit võib see jutt õige olla, natuke ajalugu, natuke keeli, natuke psühholoogiat - tundub nagu lai silmaring, aga pole ju, kui on vaja mingis probleemis süvitsi minna ja laiemalt vaadata.
    tööandjad võivad ju kiruda, aga peavad tunnistama, et nad ei oska ka ise midagi paremat pakkuda, näiteks tehti IT college, aga lõpuks ei tulnud rahaliselt välja
    21.04.2017 08:49
    Tadi lugu on nork ja ei kannata pikemat kriitikat. Paljas lahmimine on tuttavate kehvade opitulemuzte baasil ja nuud pole tal ka enam neid tuttavaid jaavad ainult tookaaslased.
21.04.2017 08:03
Välja langevus oli ka varem suur. TTÜ-s alustas meid 120, lõpuni jõudis vaid viiendik.
Käin ka ise kaugõppes ja koormus on väga suur(isegi omades TTÜ tausta). Hobid, lapsed, naine, sõbrad, majapidamistööd jne - kõigi aega on kärbitud. Kui haigeks jääd on päris hull. Peamine põhjus väljalangevuseks on kumulatiivne tasu võlgnevuste eest. Tähendab, et kui inimene jääb sel semestril aine võlgu , peab ta selle eest maksma ,aga peab maksma ka järgmine või ülejärgmine semester - nii kaua, kuniks saab tehtud. Kaugõpe võiks olla vähekene paindlikum. Ei pane isegi imestama, miks väljakukkujate arv on väga suur - mõnes aines ei anta isegi õppemateriale, ka need tuleb ise otsida. Vahel tundub, et kaugõppes on õppejõud vaid kontrolltööde ja eksamite kontrollimiseks.
Kutseõppe kaugõpe oli veel hullem - polnud isegi vaja õppida ja viied kukkusid olematute asjade eest. Eesti kutseõpe jättis küll väga kehva maigu suhu.
    21.04.2017 10:09
    Samad sõnad. Ise läksin teist korda kõrgkooli tasuta kohale majandusse. Õppejõudude tase on ikka väga kõikuv. Suurim probleem, et puuduvad ühtsed õpikud (kuigi majanduses on asi võrreldes nt loodusteadustega ikka ülihea). Õppematerjalideks on märksõnadega powerpointid sic! Kirjalikke töid hinnatakse tasemel - tehtud/tegemata, sisuline tagasiside puudub. Ehk siis tulemus ei sõltu niivõrd tasulisest/tasuta õppest vaid sellest kuidas õppejõud suhtub oma erialasse ja üliõpilastesse.
21.04.2017 08:08
Lõpetaks selle muinasjutu, et alles aastast 2013 on kõrgkoolid tasuta, sest sai ka enne seda õppida tasuta, Mis muutus 2013 aastast, on see, et kaotati ära tasulised kohad, ehk kel polnud hinded kõige paremad sai raha eest õppima minna ja end kokkuvõttes ka diplomi kätte saada.
21.04.2017 08:12
Hetkel on kõrgharidus lihtsalt äri,kus raha eest saab paberilipaka mis justkui on kõrgharidus...enda tutvusringkonnas on palju igasugu juriste jne.Kes Athabaskan tasuta kõrgkooli haridust minge Šotimaale,seal on veel ülikoolid tasuta,Ja pole need tasuta ülikoolid mingi second hand....Tasulised on rohkem korruptsiooni taimelavad,kuhu on aferistid kokku tulnud,sest money talks :)))
21.04.2017 08:23
Kunagi pole ju kõik kes alustasid, lõpetanud.
Õppisin nõukaajal ka kaugõppes, kuna minu vanematel polnud võimalust mind kooliajal toetada.
Ka praegu pole paljudel võimalik oma lapsi koolitada. Nii et võimalus kaugõppes käia peab tingimata olema.
KUi keegi arvab, et see imelihtne, siis see on tema arvamus.
21.04.2017 08:26
...meil oli tasuline õpe. Kursusele võeti vastu 30, nominaalajaga lõpetas 6, üks lõpetas aasta hiljem, ülejäänud kadusid ära. Mida järeldada?
21.04.2017 08:37
Ülikooliharidusest on 25 vabaduse aastaga saanud konveieril toimiv massiharidus. Kes oleks 25 aastat tagasi arvanud, et doktori kraadi taotleja istub koolipingis ja tõstab kätt? Siis oli doktoriks pürgiv teaduste kandidaat uurimisgrupi juht ja sellega hoopis muus staatuses, kui ainepunkte nooliv koolipoiss. Kui ülikooliõpe polnud veel konveieril, siis oli Eestis üliõpilasi 3-4 korda vähem ja lapsi kaks korda rohkem. See tähendab, et ülikooli sisse astumisel oli kelle hulgast valida. Kes ülikooli peale kolmandat aastat katkestas, seda nimetati mittetäieliku kõrgharidusega inimeseks.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 11:49
    Siin kohal ei saa küll inseneR'iga nõustuda. Kaitsesin ise doktorikraadi 1993 aastal ja mingit gruppi ega staatust mul ei olnud. Seevastu praegu nii minu kui kolleegide juhendatavad doktorandid juhendavad omakorda bakalaureusetöid ehk veidi liialdades võib öelda, et neil on oma uurimisgrupp. Tegelikult oleme kõik üks suur grupp ja lahendame ühist probleemideringi.

    Samuti ei maksa laita mõtet doktorante koolipinki suruda. Väliskõrgkoolides, kus olen viibinud, ei erine doktorantuuri esimene aasta kuigivõrd eelnenud magistriõpingutest - tuleb käia loengutel, praktikumides, sooritada eksameid. Meil on see tegelikult puudu, peamiselt selle tõttu, et erialad on killustunud ja igale doktorandile oleks tarvis oma individuaalset loengut pidada. Siis ongi lihtsam talle õpik kätte anda ja öelda, et loe ise.
    21.04.2017 12:53
    Kunagi oli neli talve külakooli kõva haridus, siis muutus algharidus, siis põhikooliharidus, siis keskharidus, siis kõrgharidus ja nüüd ka doktorikoolitus konveieri tüüpi massihariduseks. Järgmiseks läheb konveierile ilmselt akadeemikuks harimine ja siis käivitub nobelistide koolituse konveier.
    21.04.2017 13:27
    noor oled ja ei mäleta aegu, mida insener taga nutab - tema joaks on ju ainus õige doktor NLiidu "suur" doktor. Olen valmis kihla vedama, et sina kaitsesid 93ndal ikka PhD kraadi.
1 2 ... 4
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

Restoran Maikrahv Restoran Maikrahv

Restoran Maikrahv - hetked, mis ei unune

Romantilised kontsert-õhtusöögid
Meeleolukad veiniõhtusöögid
Külluslikud jõulupeod
Pidulikud gaala õhtusöögid
Teistmoodi koosolekud ja seminarid
Nädalavahetustel elav muusika

Vaata lähemalt