NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
21.04.2017 00:37
Artikli autor eksib. Eestis ei ole tasuta kõrgharidust. Eestis on TINGIMUSTEGA tasuta kõrgharidus. Tingimisi karistust kandev vang ja mina võime jalutada samas pargis ja imetleda samu vareseid, kes murul jalutavad, aga kas me oleme võrdsed? Ei. Tema peab käima ennast regulaarselt näitamas, mina ei pea.

Tingimustega tasuta eestikeelne kõrgharidus on väga hea tee moodsa ja elujõulise eestluse arendamiseks. Riik peaks muidugi karmilt karistama neid õppejõude (kuni vanglani välja), kes eesti õppekeele nõuet rikuvad. Keeleinkvisiitor, ärka üles! Umbkeelsetel ja poolumbkeelsetel ei tohiks olla eestikeelsetesse loengutesse asja. Eesti õppekeelega ainet õpetav õppejõud ei tohiks vastu võtta kirjalikke töid, mis pole eesti keeles. Kui ta seda teeb, siis pole ta riigitruu.
    21.04.2017 06:49
    nii, mis siis peaks sinu arvates juhtuma selle õppejõuga kui ta pole sinu arvates riigitruu?)))
    21.04.2017 09:24
    Kõrghariduses kehtib pearahasüsteem a´la Haigekassa ja kõrgharidus on meil kõigile soovijaile tagatud. Iseasi, mis sellega hiljem peale hakata.
    Tegelikult peaks Eestis olema 4 tasuta riigieelarvelist kõrgkooli ja need, kes eelarvelistele kohtadele ei pääse, peaksid maksma, kui soov edasi õppida. Või minema ametikooli, mis on samuti tasuta.
    21.04.2017 13:45
    "nii, mis siis peaks sinu arvates juhtuma selle õppejõuga kui ta pole sinu arvates riigitruu?)))"

    Vastan küsimusele, mis lõpeb koolonivaba (ehk vene?) irvega.

    Selline inimene ei peaks olema õppejõud. Muud halba temaga juhtuma ei peaks. Tudeng vaatab ikka ainetele registreerudes, mis selle aine õppekeel on. Kui ta registreerub eestikeelsele ainele ning avastab loengule minnes, et kaastudengid ei valda eesti keelt (või veel hullem, ka õppejõud pursib eesti keelt õudsate vigadega) ning tudengitel lastakse osa tööd teha mingis muus keeles (Eestis tavaliselt vene või inglise keeles), siis tegeleb ülikool läbi selle õppejõu lihtlabase varastamise ja pettusega... ning eestlaste mõnitamisega.

    Keeleinkvisiitor, kelle asi oleks karmilt sekkuda, on aga surmaunes.
Anonüümne kommentaar
21.04.2017 00:40
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "jaan tatikas" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
21.04.2017 03:15
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "rohkem heatahtlikkust ja objektiivsust" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    23.04.2017 04:08
    Päris keskmine raamat mitte mingi tellis see von Vegesacki "Balti tragöödia". Mulle see raamat väga meeldis ja lugesin isegi kaks korda läbi.
    Eriti jäi meelde üks koht kus Riia vallutanud kommunistid otsustasid kõik saksa rahvusest inimesed mahalasta ja kui nad siis üht tütarlast mahalaskmisele viisid, siis oli tema suurim mure mitte näidata oma timukatele oma nõrkust ja oma hirmu, mitte murduda ja mitte teha neile seda rõõmu. Lõpptulemus oleks olnud igaljuhul ühesugune.
    Mõnes mõttes meenutas see seda kui väärikalt prantsuse aadlikud, s.h. daamid suure prantsuse veresauna aegu tapalavale astusid, silme ees verest nõretav giljotiin.
    Antud kommentaaril on 9 registreeritud vastust ja 10 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
21.04.2017 04:20
Artikli autoril on nii keeruline tuua esile hariduse ja majanduse,ning maksumaksjate raha kantimise seosed.
Noh,et kui rahasid ei kanditaks siis tekiks majandus ja tudengitel oleks stiimul omandada teadmisi.
Praegu on parimalt tasustavateks ametiteks ajuloputajad ja maksumaksjate raha kantijad.
Anonüümne kommentaar
21.04.2017 06:33
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Kaspar" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
21.04.2017 07:58
Tasuga ülikoolid on ajupesukombinaadid, kus raske raha eest ei õpetata üldse midagi.
21.04.2017 07:59
täiesti nõus ja saaks ka aru,kui KÕRGkool annaks lisaks oskuse haamrit ja kellut käes hoida või CNC operaatori paberid või hooldaja ameti....muidu on ainult lapsepõlve pikendajad lulli löömas ja jamaga tegelemas
21.04.2017 08:00
Kõrgaharidust pakkuvatest ülikoolidest on saanud uueaja elustiil , kohalike noorte ja keskealiste uusajastu tööbörz .... Vähemalt koht kus neid mitetöötavaid ja tsillivaid-hängivaid noori kontrolli all mingite asendustegevuste abil hoitakse.... Nii et mida aeg edasi seda vähem ülikoolid annavad reaalset haridust ja tegelevad lihtsalt sotsiaalteenuse pakkumisega. Mille eest veel isegi raha ei unustata nendelt vaestelt tudengitelt sisse kasseerida.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    21.04.2017 18:20
    Kas siis Piret ei teagi - poliitikast ju aivo Mihailovitš siia tuligi. Kuhu ta kõik ennast ka ei toppinud (Vene Erakond Eestis, Keskerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond), igalt poolt sai ta lõpuks kinga. Nüüd siis otsib siit omale jüngreid, aga keegi ei taha sellise silmakirjateenriga tegemist teha.
    21.04.2017 18:50
    Strain, Sinu jutt meenutas mulle poliitikute pilte ebaseaduslike pagulaste pansionaadi seintel Remarque'i romaanis "Arc de Triomphe". Seintel olid siis võimult tõugatud asjamehed. Nende fännid olid riigist põgenenud ning vaatasid oma iidoleid pagenduses.
    Võib-olla on Delfi sellise pansionaadi sein? Praegu on meil ainult Aivo, aga varsti Yana Toom ja sõbrad. Assad astub ka läbi ning peab reeglitega nõustuma, sest ta kommib võõrkeeles. :)
    21.04.2017 20:20
    Pole küll teab mis ajast uuesti lugenud, kuid mälu järgi oletan, et pidasid silmas Francot pooldavaid Hispaana sõjaväelasi. Kelle pildid aivo Mihailovitšil ja Yana Toomil seintel rippuvad, võime ainult oletada... :)
Anonüümne kommentaar
21.04.2017 08:26
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Seesammune et..." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
21.04.2017 08:36
Mainoris oli ka ettevõtlusest rääkimas teoreetik kes tundis teemat nagu ahv käekella.
Muuseas tasuline.
21.04.2017 08:57
Kui sa arvad et tasulises asjad paremad on siis sa eksid rängalt. Käisin tasulises ja õppemaks oli 42000 krooni aasta. Selle kolme aasta jooksul ei saanud ma kordagi aru tegelikult mis sellest asjast (Marketing ja reklaam- Ärijuhtimine.)mulle peaks kasu olema või kuhu ma selle haridusega üldse tööle saan. Kuna peale gümnaasiumi ei olnud ma veel nii kindel mida ma teha tahan, siis teadsin et pean midagi lõpetama ja võtsin selle eriala. Lootsin et kui maksad saad ka korralikud õppejõud ja korraliku hariduse. Samal ajal kui ma koolis olin läksin müügi projektijuhiks ja viimaseid eksameid ma ei teinudki ära. Siiamaani ei saa tegelikult aru mida seal üritati õpetada. Aineid oli seinast seina. (Arvuti,psühholoogia,inglise keel,marketing,õigus ja sada muud asja.) Ja kõikide ainete õppejõud olid et ah peaasi et loengu tehtud saab. Tänaseks olen gümnaasiumi haridusega aga ma arvan, et kordades suurema palgaga kui magistri kraadiga. Võrreldav arstide palgaga. (Vaesed arstid).
21.04.2017 09:26
Kõrgkool on nagu kaubanduskeskus, kus käiakse aega veetmas ja sellega devalveerub hariduse ja harituse mõiste. Polegi siis ju imestada, et aknapesijalt, laotöötajalt, müüjalt jne nõutakse kõrgharidust.
Aga et Vasli ei pääsenud meediaursust lugema, selle üle on mul ainult heameel. Ülikool mitte ei kaotanud vaid võitis sellega. Üldises plaanis.
21.04.2017 09:52
Jutt on õige.
Kuna töötan ise ülikoolis siis näen seda kõike pealt.
Eriti just seda kuidas on üliraske leida õppejõude loengute jaoks, sest tunnitasud on naeruväärsed. Ja siis leitaksegi nö. "säästuõppejõud", kes pole professionaalid, on veidi lohakad, kuid on nõus tööle tulema, sest neil on vaja, et "haigekassa jookseks" või saaks natuke lisatasu.
Ja eriti valus on kuulata neid jutte, kuidas juhtkondade koosolekutel arutatakse, "et peame ikka veel rohkem eesti keelseid õppekavasid kinni panema, sest need ei tasu ära. Et teeme inglise keelse, vaatame kuidas sellel läheb."
Tõenäoliselt läheb s..sti, sest leida inglise keelseid häid lektoreid on veelgi keerulisem.
Nende tasu on 800 eurot 1 loengu eest, mitte 400 eurot 14 loengu eest.
21.04.2017 09:55
Kõik tasuta asjad toimuvad näiliselt, see on hea võimalus korjata hääli neilt, kes ei süvene, või kellele pole kvaliteet oluline. Puudutab ka näiteks tasuta ühistransporti.
21.04.2017 10:43
ei ole tasuta säästu, iga eksami eest sada €.ma olen oma noorele üliõpilasele 14 sadat väkja käinud aga diplom maksvat rohkemviis aastet tasulist arvestust pole ju tasuta midagi.
21.04.2017 12:27
Probleem sai alguse rahastamisest. Algul tundub, et saad raha tudengite arvu pealt on mõistlik, millega nõrgad panevad oma uksed kinni aga ei tuldud selle peale, et kõrgkool võib oma lävendit koguaeg vähendada, sest tal puudub vastutus, lõpueksam, mis tõestab, kas tudeng saab hakkama. Ja nii tekkisid kombinaadid, kust tõmmatakse läbi ka need, kes küüniks heal juhul kutsekooli tasemele. Turg paneb asjad paika - kõrgharidusega lihttöölised, kes kurdavad, et raiskasid 3 või 5a oma aega ja raha, selles asemel, et kohe amet õppida.
21.04.2017 13:07
K.Vasli artikli järgi tuleks lõpetada tasuta kõrghariduse võimaldamine eestlastele ja lubada saada tasuta ingliskeelset kõrgharidust mitte-eestlastele, mille tagajärjel jäävad valitsema Eestit ainult Eesti ja ka teiste riikide oligarhide, sõjaväelaste, kapitalistide omakasupüüdlikud lapsed, mille tulemusena Eesti jääb vaeseks, madala elatustaseme tõttu suure kuritegevusega prostitutsiooniriigiks, kus eestlaste emigratsiooni (vaesuse, nälja, kodutuks jäämise eest põgenemise) tagajärjel eestlaste arv pidevalt väheneb! Kahjuks ka poliitikategelane Urve Palo arvab, et Eesti vajab palju kõrgharidusega inimesi sh IT-spetsialiste välisriikidest, eriti Ukrainast!?
21.04.2017 13:26
Jutt jumala õige!
Veel seda, et paljusid ülikooli erialasid ei oleks vaja õpetada ülikoolis, vaid kutsekoolis või äärmisel juhul rakenduskõrgkoolis. Kõik, kes ülikooli sisse saavad, ei ole võimelised seal õppima. Aga eks mõnel sellisel õnnestub ülikool ka lõpetada ja jõuda väikese palga ja väikese konkursi tõttu õppejõuametisse ning omataolisi edasi õpetada.
    21.04.2017 13:53
    Ma teeksin hea meelega eksperimendi. Katsejänesed oleksid kõik humanitaaralade professorid. Homme hommikul kell 9 saavad nad suures saalis kaks eksamit: 1. põhikooli matemaatika lõpueksam; 2. keskkooli matemaatika lõpueksam.
    Millised oleksid tulemused skaalal F - A?
    Ma eeldan, et variant kahest kukuksid enamik läbi (v.a. võib-olla need, kellel on lapsed või lapselapsed, keda nad kodutöödes aitavad). Kui paljud kukuksid läbi või saaksid vaevu läbi variant ühest?
    Oh, saaks ma ainult need "rotid" ja "merisead" kuidagimoodi ühte lauta kokku. Väga lõbus katse oleks.
21.04.2017 14:52
See haridus peab olema korraldatud nii et õppeasutused annavad loenguid, korraldavad praktilist tööd. Aga eksamitega ja diplomite (tunnistuste) väljastamisega tegeleb sõltumatu (õppeasutustest) institutsioon. Ja spetsialistide ettevalmistus peaks ikka olema käsitöö aga mitte konveier.
21.04.2017 16:51
See mis praegu toimub õppeasutustes on labane õppeprotsessi simuleerimine.
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

Restoran Maikrahv Restoran Maikrahv

Restoran Maikrahv - hetked, mis ei unune

Romantilised kontsert-õhtusöögid
Meeleolukad veiniõhtusöögid
Külluslikud jõulupeod
Pidulikud gaala õhtusöögid
Teistmoodi koosolekud ja seminarid
Nädalavahetustel elav muusika

Vaata lähemalt