Täiskasvanud inimene võiks kartulit süüa päeva kohta 100–200 grammi, suurema energiavajadusega inimesed rohkemgi. 100 grammi on keskmisest pisut väiksem kartul. See ei tähenda, et kartul peaks olema taldrikul igal toidukorral ega isegi mitte iga päev, vaid kui mõnel päeval kartulit ei sööda, võiks teisel päeval kogus suurem olla.

2014. aasta Eesti rahvastiku toitumise uuringu järgi võib öelda, et olenevalt vanusegrupist söövad täiskasvanud naised umbes 65–85 grammi (ootuspärasest vähem) ja mehed 110–140 grammi kartulit päeva kohta.

Miks võiks kartulit süüa? Ennekõike selle kaaliumisisalduse pärast. 200 grammi kartuleid annab täiskasvanud naisterahva kaaliumivajadusest umbes kolmandiku. Kevadistes kartulites on C-vitamiini küll üsna vähe alles, kuid suvistest-sügisestest värsketest kartulitest saame ka C-vitamiini. 200 grammist kartulitest saab ka ligi kolm grammi (s.o u kümnendiku päevasest soovitusest) kiudaineid.

Kartul kuulub koos teraviljatoodetega tärkliserikaste toitude gruppi. See on grupp, mis peaks koos puu- ja köögiviljadega andma meile suurima osa süsivesikuid, k.a kiudainetest. Ja süsivesikud peaksid andma päevasest energiavajadusest umbes poole.