Kas erivajadustega lapsest võiks saada olümpiavõitja?
Plakatitel ja veebilehel räägivad oma loo inimesed, kel liikumis-, kuulmis- või nägemispuue, andes selgelt teada, et nad soovivad olla osa meie ühiskonnast. Nad saavad ekspertidena väga edukalt hakkama erinevatel elualadel, kui on loodud tingimused, mis võimendavad nende tugevusi ja arvestavad nende erivajadust.
Eesti Paralümpiakomitee on püüdnud aastaid leida erivajadustega lastes juba maast madalast üles need anded, mida arendada. Puue ei tähenda, et sinust ei võiks saada tippsportlane, kes esindab meie riiki rahvusvahelistel võistlustel. Puue ei tähenda, et treening ei võiks sinu jaoks olla mõnus ajaviide, aeg koos sõpradega ja osa tervislikust eluviisist. Tõde on aga see, et suurem osa meie paralümpiakoondise tippsportlastest, on koolis käies pidanud kehalise kasvatuse tundide ajal istuma raamatukogus ja kirjutama referaati. Seda olukorras, kus tema treeningkoormus ulatub viie päevani nädalas ja sportlik tulemus oma alal maailma paremate seas. Tal on lihtsalt erivajadus, mis vajaks rohkemal või suuremal määral arvestamist tunni läbiviimisel. Lihtsam on aga laps täielikult tundisest välja lülitada.
Puuduvad kogemused
Paljuski on siin tegemist teadmatusega. Õpetaja süüks seda kindlasti panna ka ei saa, sest endiselt ei suuda me tavakoolis tagada piisavat arengukeskkonda ja tingimusi. Puuduvad kogemused, teadmised ja sageli ka julgus ning pealehakkamine. Terve ja toonuses füüsis on vajalik kõigi jaoks ning see annaks tuge hakkamasaamiseks ja enesekindluseks kogu eluks. Julguse ja pealehakkamise soodustamiseks on vajalik õpetajate ja treeneritele vastavate teadmiste ja kogemuste jagamine. Selle tarvis oleme Eesti Paralümpiakomitee poolt alati valmis tegema nõustamisi ja andma instruktsioone õpetajatele.
Avastamata andekus on nagu mulla all kaua peidus olnud seeme, mis ootab häid tingimusi, et hakata arenema. Andekus vajab toitu ja soodsaid kasvutingimusi. Võime see seeme leida, seda ka NII TEISTMOODI lastes on eriline omadus ning sageli puuduvad andekuse avastamiseks meil piisavad teadmised ja oskused. Seepärast on teavitus erivajadusega arvestamise teemal väga oluline ning teadlikkus, kuidas ma erivajadust arvestades suhtlen ja koostööd teen, kõige esimene samm.
Eesti Paralümpiakomitee ja Eesti Ujumisliidu koostöö tulemusena on viimased kaks aastat ujumisliit kaasanud Eesti Meistrivõistlustele erivajadusega sportlased. Lapsed õpivad ruttu. Kui alguses oli kohmetust, siis täna juba teavad kõik, kuidas oma erivajadusega võistluskaaslast aidata.
Erivajadusega lapsed vajavad sageli ehk rohkem oma väikestes saavutustes tunnustamist ning julgustust. Ka sellistel lastel on oma unistused ja eesmärgid. Kui suuta tagada erivajadusega lapsele soodus keskkond kus on stabiilsus ja turvalisus peres, olla armastatud, toetatud ning aktsepteeritud ja leida ustavaid sõpru, kellega jagatakse samu huvisid, siis ongi loodud soodne pinnase andekuse avaldumiseks. Lastele tuleb anda võimalus ennast proovile panna. Hoidkem silmad lahti ja vaadakem südamega!
