Nimetatud artikli alguses kirjutatakse: "Haapsalu mudakasutajad kahtlustavad, et Pärnu kolleegid kasutavad oma sanatooriumides muda kas korduvalt või ravivad 150-aastase ajalooga Haapsalu muda sildi all hoopis vähetuntud Ermistu järve mudaga". Edasi selgub aga artiklist, et neid kahtlustusi ei esita Haapsalu meremudaga ravijad, vaid seda teeb hoopis OÜ Ravimuda omanik Enn Lepistu, seega mudakaupmees. Ta väidab, et olevat viinud Pärnu sanatooriumi Tervis viimati 1993. aastal 200 kuupmeetrit muda ja küsib: "Millega nad seal inimesi ravivad?" Vastan, et ravivad Ermistu ravimudaga, millele pole vaja külge riputada pettuslikku Haapsalu ravimuda silti.

Vastavalt valitsuse 21. veebruari 1995. aasta määrusele nr 78 viidi Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudis sadadesse ulatuval haigete hulgal läbi Ermistu järve muda meditsiiniline aprobatsioon. Selle teadustöö tulemustele andis Eesti Teadusfondi meditsiiniekspert professor Arvo Tikk järgmise hinnangu: "Kokkuvõttes võib nentida, et esitatud uurimus on täitnud püstitatud ülesanded ning näitab usaldusväärselt, et Ermistu sapropeel (järvemuda) on bioloogiliselt aktiivne ravimuda, mis oma toimelt oluliselt ei erine Haapsalu meremudast ning seetõttu on kasutatav kuurortraviks."

Eesti ravimudade ekspertkomisjon tunnistas 8. augustil 1995. aastal Ermistu järve muda ravimudaks. Ekspertkomisjoni otsus on koos-kõlastatud sotsiaalministeeriumis ja ravimiametis. OÜ-le Sapropeel on väljastatud 1996. aastal luba Ermistu ravimuda kaevandamiseks ja turustamiseks. Seda muda kasutavad praegu peale Pärnu sanatooriumi Tervis veel Valgamaa haigla, Kiviõli haigla, Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haigla polikliinik, Võrumaa haigla, Tallinna Järve haigla jmt. Haigetele koduseks kasutamiseks on Ermistu ravimuda ühe-, kahe- ja kolmekilostes pakendites saadaval mitmetes Tallinna, Tartu, Pärnu ja muudes apteekides.

Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudis tehtud uuringute tulemused näitavad, et sellise raske liigesehaiguse nagu osteoartroosi ravimisel annab Ermistu ravimuda Haapsalu omaga võrreldes mõneti paremaidki tulemusi.

Niisiis ei vaja Ermistu ravimuda tõepoolest pettuslikku Haapsalu ravimuda silti.

On kahetsusväärne, et arvatavasti on Haapsalu mudakaupmehe Enn Lepistu kommertslikud viirastused sattunud maineka ajakirjaniku Anneli Ammase tendentslikul interpreteerimisel suure lugejaskonnaga Eesti Päevalehe esileheküljele. See kahjustab Pärnu kuurortraviasutuste mainet ja seega tegevust. Asja heastada pole sugugi lihtne. Vahest aitaks mõneti asjaosalise ajakirjaniku avalik selgitus sellise mustavahulise faktidele mitterajaneva kirjutise sünniloo kohta, sest näiteks praeguses teadmatuses võin ma äkki liiga teha ärimees Enn Lepistule, nähes kogu selle mudase loo taga ainult teda.