Kas inimkond suudab kliimamuutuse peatada?
Endiselt paisatakse õhku liiga palju kasvuhoonegaase, mille kohta enamik kliimateadlasi on veendunud, et nende kontsentratsiooni tõus on toonud kaasa märgatava kliimasoojenemise. Mina pakuksin, et kliimasoojenemine jätkub vähemalt järgmise 20–30 aasta jooksul ja pidurdumine võib tulla ehk pigem alles 100–200 aasta pärast.
Praegu kasvab energia nõudlus pidevalt. Kui on oletatud, et mingid tehnoloogiad võiksid kaasa tuua selle, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskumine väheneb ja fossiilkütused jäävad tagaplaanile, pole seda juhtunud. „Naftatippu” pole kätte jõudnud, naftat veel jätkub. Peale tavapäraste maardlate on kasutusele võetud alternatiivid – naftaliivad, kildagaas – ja nende võimalused on palju suuremad, kui algul ehk arvati. Kuna energiavajadus suureneb, ei suudeta fossiilkütustest loobuda. Süsinikuvabad tehnoloogiad on küll olemas, vajadus neile üle minna niisamuti, aga surve pole selleks veel piisav.
Kliimamuutuste põhjuseid on küll mitu, kuid inimeste tegevus ja atmosfääri paisatava saaste hulk on üks nendest, kusjuures sisuliselt ainus, mida me ka reaalselt mõjutada saame. Rahvaarv järjest suureneb. Meid on praegu üle seitsme miljardi inimese. Nõudmised ja ootused paremale elule pidevalt kasvavad, linnastumise tempo kiireneb sedavõrd, et osa prognooside kohaselt elab 30–40 aasta pärast linnade umbes 70% maailma rahvastikust – see tähendab 70% üheksast miljardist.
Sellega koos suureneb energiatarbimine maailmas lähematel aastakümnetel hüppeliselt. Jätkates business as usual’iga, paisatakse atmosfääri meeletus koguses saastet ja isegi kliimaignorandid on ilmselt sunnitud tunnistama, et sellel kõigel on tagajärjed ja mõju kliimale. Tuleviku majandusmudel peab ja hakkab olema märksa ressursisäästlikum, nutikam ja puhtam. Sellesse panustajad peavad olema nii siinses maailmanurgas asuvad riigid kui ka kõik suuremad saastajad.
