Kas luteri kiriku “jah” mõjutab euroreferendumi tulemust?
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor
Kuna otsus ühineda Euroopa Liiduga on suunatud erinevate rahvaste, kultuuride ja religioonide laialdasemale koostööle, siis selles kontekstis on EELK otsus kindlasti positiivne initsiatiiv. Kuna ajaloolise traditsiooni mõttes kuulub Eesti kristlikku, kitsamalt aga luterlikku kultuuriruumi, võib EELK toetus Eesti Euroopa Liitu minekule just praegu kõhkleval seisukohal olevaid inimesi kallutada 14. septembril hääletama pigem jah-sõna poolt.
Juhan Kivirähk, sotsioloog, uuringukeskus Faktum
Luteri kirikul pole Eestis kindlasti sellist kaalu nagu katoliiklusel Leedus või Poolas. Ka luterlik meelelaad on teistsugune, eeldades rohkem inimese enda kainet otsustusvõimet kui jumalikku ettekuulutust. Seega, vaevalt küll, et luteri kiriku sõnum praeguses üleskutsete paljususes eriti mõjule pääseb. Et kiriku pöördumisele hoopis vastupidine reaktsioon järgneks, seda ma ei usu. Kirik oskab oma sõnumit väärikamalt esitada kui Res Publica seksikad mehed.
Hannes Rumm, Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja
Kindlasti ei saa EELK avaldust võrrelda massiivse jah-kampaanias osalemisega, mida tegi Leedu katoliku kirik. Leedu kirikujuht osales näiteks suurel rahvahääletuse eelsel rockkontserdil, millest tehti teleülekanne. Leedu kirikuõpetajad levitasid jutluste eel ja järel lendlehti. EELK avaldus Euroopa Liiduga ühinemise toetuseks pole kaugeltki nii pealetükkiv ega nii pealetükkivas vormis esitatud. Eelkõige võib EELK selge seisukoht mõjutada loomulikult kiriku liikmeid.
