filmirežissöör

Nähtavasti teeb mees endale ja filmile promo ja meedia käivitus täpselt nii, nagu vaja. Kõik on programmeeritud ja välja arvestatud. Kui mingid inimesed arvavad, et nad peavad pärast naljaviskamist või provokatsiooni kohe reageerima, reageerigu siis. Sõnavõtu sisu kohta võin öelda, et see teeb mulle ennekõike nalja. Muidugi ei kujuta ma ette, mis von Trieril peas võib olla ja mis ajenditel ta seda ütles. Ilmselt on see promo-provokatsioon.

Tiina Lokk

PÖFF-i peakorraldaja

See oli rumal nali, aga seda ei olnudki võimalik mõista teisiti kui naljana. See, et Trier end natsiga samastas, oli sisemine iroonia ja peab ikka päris rumal olema, et sellest mitte aru saada. Aga sõnavõtu tõsisem pool, mis tegelikult meedia tagajalgele ajas, oli Iisraeli kohta „pain in the ass” ütlemine. Sellest natsiteemast on lihtsalt parem kinni haarata. Üldse unustab meedia lause konteksti ära ja trükituna näeb see veel eriti halb välja, sest ei anna edasi kehakeelt jm.

Trieril on alati Cannes’iga omad suhted olnud. Ka varem on ta saatnud seda pikalt ja nagu ta ise oma vabandustes ütleb, siis ta ongi provokatiivne ja kõik ju seda temalt ootavadki. Ka pressikonverentsil pobises ta veel sõnavõtule järele: pagan, kuidas ma nüüd sellest välja ujun. Ta sai sellest kohe ise aru.

Siinne rahvusvaheline seltskond arvab, et kõik tema filmiga seostuv, kaasa arvatud õhtusöögi ja peo keelustamine, on festivali nõu-kogu ilmselge ülereageerimine.

Samal ajal on hea arvustada, kui ise sellisesse olukorda pole sattunud. Jumal tänatud, et midagi sellist PÖFF-il juhtunud ei ole, sest väga raske on võtta seisukohta ja langetada mingit otsust.

Jaan Ruus

filmikriitik

Trier avaldas öeldu pärast kahetsust ja „aktsepteeris” keeldu juba esinemispäeva lõpul. Tegelikult minu meelest läks Cannes’i direktorite nõukogu liiale Trieri persona non grata’ks kuulutamisega. Saan aru, et Obama pressib Iisraeli ja juudid tahavad kohe koha kätte näidata. Ja mees kõneles tõesti poliitiliselt segast ja mõistetamatut juttu: ta „saab aru / mõistab Hitlerit”, kuid pole kunagi deklareerinud, et on nats, ta deklareeris oma selgitussõnavõtus just vastupidist. Küsimus on tema juurtes, kui ta avastas, et on sakslane ja mitte juut.

Tema uus film „Melanhoolia” on võimas, kuigi misantrooplik. Ei tohi ära segada filmi ja selle lavastajat. Näiteks Knut Hamsun on ikka hea kirjanik, ehkki fašistidest pidas asjatult lugu.