Eelnõu autorid põhjendavad oma ettepanekut sümboliga, mida endas kannab naiste võitlus võrdsuse ja rahu eest. Peale selle peavad eelnõu algatajad üli-oluliseks naistepäeva inimlikku ja emotsionaalset tähendust. Kas teha naistepäevast riigipüha? Kas see tähtsustaks naiste positsiooni ühiskonnas?

Eesti Põllumajandusülikooli õppejõud Tiiu Ohvril, tohvril@eau.ee: Tegime töö juures selle kohta väikese küsitluse. Enamus leidis, et lippu võib ju nagunii iga päev heisata ja nõnda pole selle päeva riigilipuga pühaks tegemisel mingit tähtsust. Kui teha naistepäevast riigipüha, tekib vaid lisakohustus, mis võib mõnele tülikas tunduda. Ühesõnaga: kui tahame, siis tähistame ikka, lippu pole sel puhul tingimata tarvis lehvitada. Aga mõned esinesid väitega, et tööst vaba päeva andvaid riigipühi on Eesti riigis vähem kui arenenud riikides, seega selliseid pühi võiks küll rohkem olla. Miks mitte ka 8. märtsil.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Signe Pärt, signe.part@fin.ee: Kalendriaastas on väga palju erinevaid tähtpäevi ning mind ei häiri nende tähistamine. Igaühel on ju vabadus valida, mida pühaks pidada ja mida mitte. Aga riigilipp ja 8. märts minu arust kokku ei sobi. Ja mis lilledesse puutub, siis mulle meeldiks neid saada sagedamini kui kord aastas.

Audiitorfirma Ernst & Young assistent Margus Tirp, margus.tirp@eyi.ee: Olen Signega nõus ja lisaksin, et paljud mehed kipuvad riigipühi teadagi kuidas tähistama. Kui mehed naisi vähegi austada tahavad, siis mitte sedasi, et järjekordne kahtlase väärtusega pidu peetud saab, vaid neile rohkem tähelepanu pöörates. Selleks pole riigilippe, vaba päeva või mingit kohustuslikku kava tarvis. Paar sõna, paar pilku ja ongi teine maik päeval juures, vastasel korral peame taas kuulama habemega nalju ühest naistepäevast ja ülejäänud meestepäevadest.