Kas usaldada arsti või ravitsejat?
(2)
Tõenduspõhine tavameditsiin ei suuda vähihaigeid alati aidata. Kuid see on siiski parim võimalus terveks saada, elu pikendada ja haigussümptomeid vähendada.
Vähidiagnoosi saanud inimene on valmis haarama igast õlekõrrest. Kuidas haigust pidurdada või sellest jagu saada? Kas panna lootus tavameditsiinile või hoopis alternatiivravile?
Suurte purkide vahel oli ka pisike karp päris rohtu, mis tavaliselt selle töö üksi ära teeb.
Kord tuli üks alternatiivmeditsiini kliinikust naasnud patsient minu vastuvõtule, kaasas suur kohvritäis kalleid toidulisandeid, mis olid andnud näiliselt raviefekti. Lähemal uurimisel selgus, et suurte purkide vahel oli ka pisike karp päris rohtu, mis tavaliselt selle töö üksi ära teeb.
Teine, neljakümnendates naispatsient, saabus viimases hädas visiidile mõlema rinnanäärme ulatuslike haavandunud kasvajatega. Ta oli seni kasutanud alternatiivset loodusravi, mis polnud paraku kasvaja arenemist peatanud. Keemiaravi toimis väga hästi. Kasvajad taandusid. Patsient aga otsustas jätkata alternatiivravi. Haigus arenes taas kiiresti edasi.
Tugev usk, nõrk tõestus
Ja ometi loeme ja kuuleme üsna sageli, kuidas keegi toidulisandite, ensüümide, kanepi või muude imerohtudega väidetavasti kui nõiaväel vähihaigusest täielikult on paranenud. Keda ja mida siis uskuda? Mis tegelikult toimib?
Esmalt terminitest. Tuleb eristada alternatiivravi ja nn täiendavat, komplementaarset ravi. Esimest kasutatakse ametliku ehk nn tõenduspõhise meditsiini asemel, teist aga ametliku meditsiini kõrval. Komplementaarravi hulka kuuluvad näiteks vaimu ja keha ravi, manuaalteraapia, nõelravi, energiaravi, dieedid, taimsed ja loomsed ained, toidulisandid, antioksüdandid, detoksikandid, immuunsüsteemi ergutajad jne.
Kuidas võtab uued ravimid ja ravimeetodid kasutusele ametlik, tõenduspõhine meditsiin? Baas on teaduslike uuringute tulemused. Uuringud põhinevad kindlatel teaduslikel ja statistilistel kalkulatsioonidel, mis välistavad ravi tulemuste juhuslikkuse.
Paljusid toidulisandeid on uuritud, kuid ravitulemusi pole nad parandanud.
Uute ravimite arendus on väga pikk, keerukas ja kallis mitmesammuline protsess, mis võib võtta kümme aastat või rohkemgi: kõigepealt laboratoorsed uuringud raku ja koekultuuride tasandil, seejärel loomkatsed. Kui neist selgub, et ravimikandidaadil on teaduslikult tõestatud potentsiaalne ravitoime, järgnevad mitmefaasilised kliinilised uuringud patsientidega.
Nendes uuringutes tehakse esmalt kindlaks ravimikandidaadi toksilised toimed ja sobiv doos. Siis uuritakse, kas preparaadil on ka tegelik ravitoime ja milliste kasvajate puhul see toimib. Kolmandas, tavaliselt juba sadu patsiente kaasavas faasis võrreldakse uut ravimit senise nn standardraviga.
Alternatiiv- ja komplementaarse meditsiini puhul see kõik puudub või pole uuringud raviefekti kohta lõpuni vettpidavad. Sageli me lihtsalt ei tea, kas ja kui kasulikud või kahjulikud on kõikvõimalikud n-ö imerohud.
Sageli me lihtsalt ei tea, kas ja kui kasulikud või kahjulikud on kõikvõimalikud n-ö imerohud.
Paljusid toidulisandeid on uuritud, kuid ravitulemusi pole nad parandanud. Näiteks aastakümneid vähiraviks propageeritud kõhrepreparaatide raviefekti on teadusuuringud kummutanud. Kahjuks puudub neil tavaravile lisatuna võrreldes platseeboga elu pikendav ja elukvaliteeti parandav toime.
Uuritud on ka toidulisandina kasutatavat koensüümi Q10, kuid siingi pole uuringud näidanud ravitoimet võrreldes platseeboga. Ei piisa, kui ainel on ainult teoreetiline või ainult loomkatsetest pärinev efekt. Inimeste ravi tuleb ka inimeste peal uurida. Populaarteaduslikus kirjanduses kohtab sageli artikleid uutest läbimurdelistest ravimitest, mille info pärineb raku tasemel uuringutest või loomkatsetest.
Loomkatsete põhjal väidetakse näiteks, et kanep ravib vähki. Paljud kanepi uuringud on inimeste peal praegu käimas, kuid seni puudub adekvaatne tõestus, et kanepil on inimestele kasvajavastane toime.
Integreeriv meditsiin peaks haarama nii patsiendi mõistust, keha kui ka hinge.
Meditsiiniliselt on küll tõendatud, et kanepis sisalduvad kannabinoidid võivad vähendada keemiaravist tingitud vaevusi. Selle alusel on ka turule toodud kaks vastava näidustusega ravimit. Ühtlasi on kanepipreparaatidel kahjulikud kõrvaltoimed.
Üks enim uuritud alternatiiv- ja komplementaarmeditsiini aine on puuvõõriku ekstraktid. Paraku on tehtud uuringud niisuguste teaduslike vigade ja metoodiliste nõrkustega, mis ei lase teha usaldusväärseid järeldusi nende kasulikkuse kohta.
Moodsad vähiravimid – näiteks selliseid, mida aitab patsientidele kättesaadavaks teha vähiravifond „Kingitud elu” – maksavad tuhandeid eurosid kuus. Nii pööraselt kallid on nad seetõttu, et baasuuringute, loomkatsete ja kliiniliste uuringute protsess on pikk ja kulukas.
Ravimi müügist peab ravimifirma tagasi teenima investeeringud, sealhulgas ebaõnnestunud ja kliinilisest kasutusest välja jäänud perparaatide arendamiskulud. Muidugi tahavad farmaatsiakompaniid teenida ka kasumit, et tagada investoritele oodatud kapitalitootlus. Poleks kasumit, poleks ka innovatsiooni.
Sageli pole alternatiiv- ja komplementaarmeditsiini kasutamises midagi halba. Iga patsiendi vähk on erinev ja sellele võivad mõjuda väga erinevad asjad. Selline meditsiin võib olla ka ohtlik.
Selline meditsiin võib olla ohtlik. On naiivne arvata, et kõik looduslik on kahjutu.
On naiivne arvata, et kõik looduslik on kahjutu. Mõni looduslik aine võib näiteks sisaldada hormoonidega sarnast aktiivsust, mis on hormoontundlike kasvajate korral kahjulik. Mürgisus võib avalduda ka kombinatsioonis tavaraviga. Nii on teadusuuringutes täheldatud teatud juhtudel kõrgenenud neeru- ja maksakahjustuse riski, kui tavapärase keemiaravi ajal kasutatakse erinevaid toidulisandeid.
Erinevad toidulisandid, näiteks nn antioksüdandid võivad vähendada või edasi lükata tavaravi mõju, halvendades haiguse prognoosi või muutes selle koguni ravimatuks.
Eestis tehti 62 vähihaige hulgas küsitlus komplementaarmeditsiini kasutamise kohta. Uuringu andmetel kasutas 56% patsiente tavavähiravi ajal lisaaineid: taimseid teesid, vitamiine ja teisi toidulisandeid, juurvilju ja mahlu, eridieete, taimseid produkte, sealhulgas Hiina meditsiini vahendeid ja nn immuunomodulaatoreid.
Kõrvaltoimete tõenäosused
Mõistagi ei anna täielikku garantiid ka tavameditsiin. Ka kiiritus- ja keemiaravil on väga ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kuid nende kohta on uuringute põhjal vähemasti teada konkreetsed raviefekti ja kõrvaltoimete esinemise tõenäosused.
Siiski julgeksin vähihaigetele peale tavaravi soovitada integreerivat vähiravi. See seisneb tavaravile nende ravimeetodite lisamises, mis on tõestanud oma ohutust ja võimalikku kasu.
Ka professionaalne nõelravi aitab vähendada vähist ja vähiravist tingitud valu ja iiveldust.
Integreeriv meditsiin peaks haarama nii patsiendi mõistust, keha kui ka hinge. Selle alla kuulub näiteks nn vaimu ja keha ravi: erinevad meditatsioonid, lõdvestustehnikad, hüpnoteraapiad, joogad jne. Need kõik ei ravi isenesest vähki, kuid aitavad kaasa vaimse pinge, depressiooni, stressi ja erinevate haigussümptomite vähenemisele.
Ka professionaalne nõelravi aitab vähendada vähist ja vähiravist tingitud valu, iiveldust ja oksendamist. Elukvaliteeti parandavad ja erinevaid sümptomeid leevendab ka massaaž, mida teevad kahjulike toimete vältimiseks selleks spetsiaalse väljaõppe saanud masseerijad. Väga oluline on füüsiline aktiivsus – ainus integreeriva ravi meetod, mis on näidanud kasu ka elumusele.
Kõrgtehnoloogiline tippmeditsiin on vähiravis osalt juba jõudnud nn isikustatud meditsiini ajajärku, kus on järjest rohkematel juhtudel võimalik geeniprooviga teha kindlaks konkreetse inimese konkreetse kasvaja molekulaarne rike ja see täpse raviga korrigeerida.
Dr Peeter Padrik on vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu liige.
